- Rajada kolme asula juurde kiirekasvulistel puudel põhinevad taimkattefiltrid ning puhastada nende abil asulate reovett.
- Saada nimetatud tüüpi puhastite projekteerimise, rajamise ja hooldamise kogemusi.
- Selgitada välja taimkattefiltrite puhastusvõime ja tööiga Eesti tingimustes.
- Tutvustada keskkonnasõbralikku reovee puhastussüsteemi kui ühte võimalust keskkonna ja energiavarude säästmiseks.
Rajatavad kolm taimkattefiltrit erinevad üksteisest mõningate tehniliste üksikasjade poolest.
Lääne-Virumaal Kadrina vallas Vohnjas puhastatakse kogu reovesi lõplikult taimkattefiltris. Iga-aastase perioodi pikkus, millal reovesi taimkattefiltrisse pumbatakse, sõltub sesoonsest kliimast ning vegetatsioonifiltri kaugusest asulast ja lähimatest looduslikest veekogudest. Umbes 200 elanikuga asula talvine reovesi kogutakse selleks ehitatavatesse hoidetiikidesse.
Sama valla Kihlevere külas kasutatakse puhastina kombinatsiooni pinnasfiltrist ja taimkattefiltrist.
Kambja alevikus (Tartumaal) suunatakse reovesi taimkattefiltrisse ainult kevadest sügiseni, kuna majanduslikest kaalutlustest tingituna pole otstarbekas sealse suure reovee koguse (1000 inimekvivalenti) mahutamiseks hoidetiike ehitada. Talvise reovee puhastamisel kaasatakse täiendavalt juba olemasolevaid biotiike.
Taimkattefiltrites kasutatakse nii Eesti looduslikke kui ka Rootsi päritoluga pajude liike ja kloone. Lisaks istutatakse osale Kambja taimkattefiltrist leppa ning triploidset haaba. Viimased liigid on pälvinud Eesti teadlaste tähelepanu nii oma kiire kasvu kui hea puhastusvõime poolest.
Taimkattefiltrist saadavat puitu kasutatakse peamiselt hakkpuiduna kütteks. Kui lepa ja haava puhastusefektiivsus osutub pajudega samaväärseks, saab kasvava puidu kasutusalasid laiendada.
Projekti käigus mõõdetakse saasteainete sisaldust taimkattefiltri erinevates mullahorisontides. Vähimagi põhjavee saasteohu korral on võimalik pikendada reovee hoideaega biotiikides või aereerida biotiike. Lisaks mõõdetakse taimkattefiltrites taimede biomassi ja selle jaotumist ning lämmastiku ja fosfori hulka taimekudedes. Samuti plaanitakse uurida istanduses emiteeritavate lämmastikgaaside hulka ja keemilist koostist ning mulla mikroobse koosseisu muutusi reoveega töötlemise käigus.
Taimkattefiltri keskkonnasõbralikkus:
-madalad ekspluatatsioonikulud võimaldavad reovee puhastamist maapiirkondades, kus tavapuhastite ehitamine ja kasutamine oleks elanikkonnale liiga kulukas;
-reovee puhastamisel ei teki suuri jääkmuda koguseid, mille taaskasutamine on problemaatiline;
-kasvanud puitu saab kasutada kütusena fossiilkütuste asemel.
Projekti loodetavad tulemused:
-projekteerimisfirma saab kogemused ja oskused nimetatud tüüpi puhastite rajamiseks;
-töösse kaasatud teadlased saavad teavet taimkattefiltri tööpõhimõtete kohta ning filtris kasvavate taimeliikide kasutusvõimalustest ja ökofüsioloogiast;
-projekti kaasatud üliõpilased on tulevikus võimelised keskkonnasõbralikku reovee puhastustehnoloogiat rakendama.
