Pressiteade 31.05.2005
Kiirekasvuliste puude uurijad külastasid Eesti Põllumajandusülikooli
28-29. mail oli Eesti Põllumajandusülikoolil külas 16 metsateadlast ja praktikut Rootsi, Suurbritannia, Iirimaa, Soome, Hollandi ja USA ülikoolidest ja kiirekasvuliste puuliikide kavatamisega tegelevatest ettevõtetest. ... loe edasi>>
Maamajandus sept 2004
Paju puhastab solki
Eesti teadlased uurivad, kuidas oleks võimalik kasutada pajuvõsa asulate reovete puhastamiseks. Mullu sügisel läks seda tüüpi reoveepuhasti käiku Tartumaal Kambjas. Reovesi paneb pajuvõsa kasvama ja hiljem kasutatakse võsa hakkepuiduna katlamajade kütmiseks. ... loe edasi>>
Maaleht - Metsaleht 29.07.2004
Energiavõsa aeg on käes
Eesti võsastub, aga energiavõsa tuleks tehnoloogilistel põhjustel ekstra kasvatada. ... loe edasi>>
Linnaleht 02.07.2004
Kuidas rajada reoveephastit: pajuvõsa aitab
Kalli reoveepuhasti ehitamise asemel võivad kanalisatsioonitrassidest eemal paiknevad ühepereelamud, turismitalud ja suvilarajoonid vabaneda solgiveest ka vitspajupuhasti abil. Suvel reoainest rammu kogunud pajuvõsast saab talveks toekas ahjukütus. ...
Vedur.ee 30.04.2004
Pajuvõsa sööb reovett
Vitspaju on nii kuulus taim, et tal on Roomas kogunisti omanimeline - Viminalise mägi. Ta oli Vanas Roomas strateegiline taim, sest painduvatest ja sitketest pajuvitstest põimiti sõjameestele kilpe. Vitspaju on seega päästnud paljude elusid ja on igati austamist väärt taim. ... loe edasi>>
Keskkonnatehnika 27.02.2004
Kolm looduslähedast puhastit
2003. aastal valmis Eestis Euroopa Liidu programmi LIFE Environment raha toel kolm iselaadset reoveepuhastit. Projekt kestab veel kaks aastat ning selle käigus saame arvatavasti vastuse, millisel määral on meie kliimas taimede abil võimalik reoveest kõrvaldada orgaanilist ainet, lämmastikku ja fosforit. Selline loodushoidlik järelpuhastusmeetod sobiks hästi väikeasulatele, kus olmevesi ei sisalda olulisel määral raskemetalle ega muid toksilisi ühendeid. Pealegi on olmereovee lämmastiku- ja fosforisisalduse vahekord taimede väetamiseks ideaalilähedane. ... loe edasi>>
Roheline Värav 18.02.2004
Eestisse on rajatud uued looduslähedased reoveepuhastid
Eelmise aasta sügiseks valmisid omalaadsed ning loodussäästlikud reovee puhastamise süsteemid Eesti kolmele asulale. Seadmed on ehitatud selliste väikeasulate juurde, kus seni kohalike elanike olmereovett peaaegu ei puhastatudki. Kasutatava süsteemi teeb loodussõbralikuks ja omanäoliseks taimkattefilter, mille moodustavad meie ilmastikutingimustes kõige sobivamad puuliigid: paju, lepp ja haab. ... loe edasi>>
Kadrina valla ajaleht Kodukant 23.01.2004
Looduslähedased puhastid
Oktoobrikuu viimasel nädalal kogunesid Kadrinasse keskkonnateenistuse ametnikud, loodushoiuga tegelejad, teadurid, ettevõtjad jt. Üle kogu Eesti, et omandada teadmisi ning vaagida kogemusi reovete looduslike puhastite rajamise alalt. Et tegemist on siinmail uudse, katsejärgus ettevõtmisega, mida seetõttu rahastab ka Euroopa eksperimentaalprojektide rahastaja LIFE, SA Keskkonnainvesteeringute keskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning Kadrina Vallavalitsus, siis oligi õppepäev mõeldud nii teoreetiliste kui praktiliste teadmiste üldistamiseks meie tingimustes. ... loe edasi>>
Jõgevamaa Keskkonnaleht 16.12.2003
Ökopuhasti sobib väikeasulatesse
Euroopa Komisjoni Life-Environment keskkonnaprojekti raames valmisid tänavu omalaadsed ning loodussäästlikud reovee puhastamise seadmed Eesti kolmele asulale. ... loe edasi>>
Kambja valla ajaleht Koduvald 01.12.2003
Kambja alevik sai looduslähedase reoveepuhasti
Parvele rajatud Kambja aleviku looduslähedase reoveepuhasti valminuks kuulutamine usaldati 29. oktoobril keskkonnaminister Villu Reiljanile ja põllumajandusülikooli vanemteadurile Katrin Heinsoole: nemad lõikasid läbi pajuokstest vaniku, mis takistas kaasaegse keskkonnaobjekti väravatest läbipääsu. ... loe edasi>>
Kambja valla ajaleht Koduvald 01.12.2003
Kambja reoveepuhasti on mitmeti ainulaadne
Koduvald” palus intervjuu põllu-majandusülikooli vanemteadurilt Katrin Heinsoolt, kes on Kambja alevikku looduslähedase reoveepuhasti rajamise teaduslikuks eestvedajaks. ... loe edasi>>
Novaator detsember 2003
Juhtumianalüüs: uued looduslähedased reoveepuhastid Eestis
Euroopa Komisjoni Life-Environment keskkonnaprojekti “Säästlik reovee puhastamine Eesti väikeasulates” raames said selleks sügiseks valmis omalaadsed ning loodussäästlikud reovee puhastamise seadmed Eesti kolmele asulale. ... loe edasi>>
Maaülikool 04.12.2003
Aasta tegu ja tegija: Katrin Heinsoo
EPMÜ 2003. aasta tegu on keskkonnasõbralik reoveepuhasti, asjast endast kirjutab ZBI teadur Katrin Heinsoo. ... loe edasi>>
Äripäev 19.11.2003
Looduslähedane puhasti teeb vee puhtaks ja kütab toa soojaks
Väikeasulates on kõrge ülalpidamiskuluga aktiivmudal töötava puhasti asemel mõttekas rajada hoopis ökopuhasti, mis kulutab minimaalselt energiat ning kasvatab energiavõsa. ... loe edasi>>
Maaleht 06.11.2003
Loodus aitab Kambja solki puhastada
Kambja looduslähedase reoveepuhasti tiikidest tulev solk paneb kasvama energiavõsa, mis hakkab alevikku kütma. ... loe edasi>>
Tartu Postimees 30.10.2003
Pajuvõsa hakkab rinda pistma Kambja inimeste reoveega
Kambja ligi tuhande elaniku reovett puhastab nüüd euroraha toel valminud loodushoidlik reoveepuhasti, mille tiikidest tulev solk hakkab soojal ajal kosutama tulevikus hakkpuiduks sobivat pajuvõsa. ... loe edasi>>
Pressiteade 28.10.2003
Kambjas valmis eksperimentaalne reoveepuhasti
Kolmapäeval, 29. oktoobril avatakse Kambja alevikus eksperimentaalne reoveepuhasti, mis koosneb biotiikidest ning suvel taimkattefiltrina toimivast pajuistandusest. ... loe edasi>>
pildid avamisest>>
21.10.2003
Seminar "Looduslähedased reoveepuhastid"
Looduslähedasi reoveepuhasteid tutvustav seminar Kadrina Rahvamajas 24. oktoobril kell 11.00. ... loe edasi>>
vaata pilte seminarist>>
11.08.2003
Trükist saabusid voldikud
Valmisid voldikud, mis tutvustavad looduslähedasi reoveepuhasteid. Voldikutega antakse ülevaade projekti käigus valmivate puhastite talitusest ning kirjeldatakse põhilisi puhastusetappe. Voldiku koostasid projektijuht Katrin Heinsoo ja Tõnu Mauring Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest.
... vaata voldikut>>
Kadrina valla ajaleht Kodukant 20.06.2003
Puhastusseadmete ehitusest Kadrina vallas
Siiani oleme tegelenud suures osas Kadrina aleviku keskkonnaprobleemidega ning ette valmistanud lahendusi väljaspool alevikku. Nüüd oleme jõudnud ettevalmistustööga lõpule ja võime rääkida juba konkreetsest ehitustegevuse algusest Kihleveres ja Vohnjas. ... loe edasi>>
Kambja valla ajaleht Koduvald juuni 2003
Pajuistandus hakkab puhastama reovett
Kambja alevikus tekkiva reovee puhastamiseks otsustati kasutada looduslähedast puhastusmeetodit. Puhastusprotsess toimub erinevate puhastusviiside kombi-natsioonina etapiviisiliselt.
... loe edasi>>
Tartu Postimees 22.05.2003
Kambjalaste solki puhastama hakkav energiavõsa sai mulda
Kartulipanemismasina sarnasel riistapuul sõitnud kaks naist pikkisid eile Kambjas paar-kolm hektarit täis pajukeppe, millest augustis valmiva reoveepuhasti solk hakkab kasvatama energiavõsa. ... loe edasi>>
Eesti Loodus märts 2003
Solk puhtaks ja kütus pealekauba
Karmid euronõuded ootavad heitvee hoolikat puhastamist, samas pole meil piisavalt raha ega küllap ka tahtmist ehitada kalleid puhasteid. Mida teha? Ehk aitaks, kui laseme heitvee lähimasse lepikusse või roostikku ja küll loodus ise sellega hakkama saab? ... loe edasi>>
14.03.2003
Riigihanke väljakuulutamine Kadrina vallas
Kuulutati välja Vohnja ja Kihlevere looduslähedaste reoveepuhastite ehitamise riigihange. ... loe edasi>>
10.03.2003
Riigihanke väljakuulutamine Kambja vallas
Kuulutati välja Kambja aleviku eksperimentaalse reoveepuhasti riigihange. ... loe edasi>>
Virumaa Teataja 18.09.02
Märgalad hakkavad reovett puhastama
Kadrina vallas Vohnjas ja Kihleveres hakatakse heitvett puhastama märgalade abil, kuhu istutatakse pajuvõsa, hundinuiad ja teised bioloogilist puhastusvõimet omavad taimed. ... loe edasi>>
Tartu Postimees 17.09.02
Kambja elanike reovesi hakkab kasvatama kütteks energiavõsa
Kambjasse euroraha toel ehitatav loodushoidlik reoveepuhasti hakkab paari aasta pärast solgist tulevate toitainetega kosutama pajuvõsa, millest mõni aasta hiljem saab alevirahva kodude soojendamiseks mõeldud hakkpuit. ... loe edasi>>
Eesti Põllumajansusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituudi pressiteade 21.08.2002
Keskkonna-alane demonstratsioonprojekt “Säästlik reovee puhastamine Eesti väikeasulates”
Käesoleva aasta alguses käivitus Eestis Euroopa Liidu LIFE-Environment programmi rahastatav nelja-aastase kestvusega projekt “Säästlik reovee puhastamine Eesti väikeasulates”. Projekti peamine eesmärk on rajada kahte Eesti valda vegetatsiooni- ehk taimkattefiltritel põhinevad reovee puhastusseadmed ning tutvustada reovee loodushoidliku puhastamise võimalusi. ... loe edasi>>
