Kambja ligi tuhande elaniku reovett puhastab nüüd euroraha toel valminud loodushoidlik reoveepuhasti, mille tiikidest tulev solk hakkab soojal ajal kosutama tulevikus hakkpuiduks sobivat pajuvõsa.
Kambjasse ja veel kahte Eesti väikeasulasse taimkattefiltril põhineva reoveepuhastite tegemise võttis Rootsi kolleegidelt saadud idee järgi mullu ette Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) zooloogia ja botaanika instituudi vanemteadur Katrin Heinsoo.
«Veel selle aasta alguses olid meil kahtlused, kas sellest asjast ikka saab asja,» tunnistas Kambja vallavanem Ivar Tedrema eile uue biopuhasti avamisel. «Teadlastel olid oma tahtmised ja meil oma soovid. Nüüd pole meil põhjust nuriseda.»
Keskkonnaminister Villu Reiljan märkis, et biopuhasti tegijad pole lootnud kallitele masinatele, vaid loodusele, mis peaks kahjulike ainetega ise toime tulema.
Solk kosutab kütust
Kambja keskusest puhastisse tulev solk läbib kõigepealt võre ehk mehaanilise filtri ja jõuab siis settetiiki.
Jahedal ajal liigub solk ligi tuhande kuupmeetri suurusest settetiigist kahte biotiiki. Suurem biotiik mahutab ligi 4000 ja väiksem ligi 2600 kuupmeetrit reovett. Tiikides seisab solk kuu või kauemgi, siis läheb see vana puhasti biotiikidesse ning sealt lõpuks Tatra ojja.
Soojal ajal pumbatakse reovesi biotiikidest puhasti kõrval asuvasse pajuistandusse. «Võsa kasutab ära tiikidest tuleva vee ja omastab ka selles olevad toitained,» selgitas Katrin Heinsoo.
Üks hektar pajuvõsa suudab ära puhastada 25 inimese aastaga tekitatud reovee. Kambja puhasti pajuistandus võtab enda alla 16 hektarit, kevadest hakatakse reoveega vihmutama 11 hektarit.
Kolme-nelja aasta pärast on pajuvõsa nii suur, et sellest saab teha Kambja kodude kütmiseks sobivat hakkpuitu.
Töö jätkub
Puhasti rajamine maksis ligi kolm miljonit krooni. Enamik rahast tuli Euroopa Komisjonilt, ülejäänud Eestist.
Puhastit hakkab haldama Kambja vald. Ivar Tedrema kinnitusel kohalike inimeste vee- ja kanalisatsiooniarved esialgu ei kasva. Praegu maksab kantmeeter vett ja selle kanaliseerimine Kambjas 10 krooni ja 50 senti.
Põllumajandusülikooli teadlaste töö Kambjas aga jätkub: kahe aasta jooksul jõuavad nad selgusele, kas energiavõsaga reoveepuhastid sobivad meie väikeasulatele või ei.
Vilja Kohler
