Kambja looduslähedase reoveepuhasti tiikidest tulev solk paneb kasvama energiavõsa, mis hakkab alevikku kütma.
Kambja vallavanema Ivar Tedrema sõnul olid neil esialgu kahtlused, kui Põllumajandusülikooli teadlased tulid välja ideega rajada biopuhasti, mis teeniks ühtaegu rahvast ja puhta looduse säilitamise eesmärki ning annaks ka teadusele oma osa. Töö käigus kahtlused hajusid ning nüüd on vald tulemusega rahul – võrreldes tavapuhastiga, on taimkattefiltris vee puhastamine odavam, istandusest saadav puit hakkab aga kütma alevi katlamaja.
Kambja puhastist käib aasta jooksul läbi 55 000 kuupmeetrit solki. Läbi mehaanilise filtri läheb solk settetiiki ja talvisel ajal sealt edasi biotiikidesse ning lõpuks jõkke. Suvel pumbatakse reovesi biotiikidest energiapajuistandusse. Üks hektar pajuvõsa puhastab aastaga veerandsaja inimese solgi.
Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul on nüüdisaegsete keskkonnaehitiste probleemiks kallis ekspluatatsioon. Kambja biopuhasti loodab aga looduse enda peale.
Põllumajandusülikooli teadusprorektori Andres Koppeli sõnul on looduslähedane reoveepuhasti hea näide teaduse viimisest elule lähemale. Kambja jääb ka edaspidi teadlaste töömaaks. “Jälgime, kuidas eri pajukloonid käituvad ja taimekahjurite tegevust, aga ka seda, kuivõrd taolised puhastid üldse sobivad meile,” selgitas Koppel.
EPMÜ teadlased käisid snitti võtmas Rootsi kolleegidelt. 2,6 mln kr maksnud puhasti valmis koostöös Euroopa Komisjoni, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tehnoloogiainstituudi ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega. ELi progammi LIFE-Environment raames rajatakse samasugused reoveepuhastid ka Vohnjasse ja Kihleverre.
