Looduslähedased puhastid
Oktoobrikuu viimasel nädalal kogunesid Kadrinasse keskkonnateenistuse ametnikud, loodushoiuga tegelejad, teadurid, ettevõtjad jt. Üle kogu Eesti, et omandada teadmisi ning vaagida kogemusi reovete looduslike puhastite rajamise alalt. Et tegemist on siinmail uudse, katsejärgus ettevõtmisega, mida seetõttu rahastab ka Euroopa eksperimentaalprojektide rahastaja LIFE, SA Keskkonnainvesteeringute keskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning Kadrina Vallavalitsus, siis oligi õppepäev mõeldud nii teoreetiliste kui praktiliste teadmiste üldistamiseks meie tingimustes.
Õppepäeva juhtis Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur Katrin Heinsoo, ettekannetega esinesid Andres Koppel põllumajandusülikoolist, Tõnu Mauring Eesti Ökoloogiliste Tehnoloogiate keskusest ja Kadrina valla keskkonnakaitse halduse juhataja Arvi Põldaas.
Reovete looduslähedaste puhastite mõte hakkas Eestis liikuma läinud sajandi 80-ndate aastate lõpul seoses nn energiavõsa mõiste käibessetulekuga. Asi on selles, et olmeline või muu reovesi suunatakse energiavõsa kasvualale, kus reovesi (paju)võsa juurtega n-ö puhastatakse. Energiavõsa või -metsa puuliikideks saavad olla kiirekasvulised lehtpuud - paju, pappel, haab jne. Seni on katsetatud pajuga. Eestis on praegu seitse istandust, vanimad neist asuvad Tartumaal.
Eestis on selle projekti käigus looduslähedased puhastid rajatud Kambjas ning Kadrina vallas Kihleveres ja Vohnjas.
Kihleveres on energiavõsa all 1,45 ja Vohnjas 4,1 hektarit. See, et meie vallas on ehitatud kaks eksperimentaalset looduslähedast reoveepuhastit, tingis ka üleriigilise õppepäeva korraldamise just Kadrinas. Meie mõlemad puhastid on täisautomaatse
töörežiimiga, mis ei tähenda, et neid üldsegi ei peaks aeg-ajalt kontrollima. Seda on vaja juba uudse tehnoloogia jälgimise huvides korraldada, et saada väärtuslikke tähelepanekuid ning talletada kogemusi.
Kihleveres asuv puhasti on valmis, teha on jäänud heakorratööd. Vohnjas seisab kevadel ees käivitamine. Talve jooksul kogutakse reovesi seal tiikidesse, kust see siis pumbatakse pajuistandusse.
Looduslähedaste puhastite rajamiskulud on võrreldes seniste puhastitega väiksemad. Eriti oluline on see, et nende puhastite ekspluatatsioonikulud on oluliselt väiksemad varasematest puhastitest.
Et tegemist on uudse ja perspektiivika ettevõtmisega, siis kulub ka teatud aeg puhastite efektiivsuse väljaselgitamiseks, sest seni on aluseks olnud teoreetilised arvutused.
Kolme-nelja aasta pärast peaks pajuvõsa andma ka esimese saagi, "niiduse". See suunatakse purustatult (tõenäoliselt) aleviku katlamajja kütteks. On arvata, et tulevikus hakkab energiavõsa hakkepuit ka tulu tooma.
Kihlevere ja Vohnja puhastite käikuandmisega lahenevad sealsete reovete puhastamise probleemid.
Edasi oleme pilgu pööranud Hulja alevikule, kus puudub nõuetekohane puhasti. Eeltööd selleks loodetakse ära teha 2004. aastal sest ISPA poolt on projekt heaks kiidetud. 2005.–2006. aastail peaks Huljal minema puhasti rajamiseks ja trasside ehituseks. Hulja kõrval on kavas rajada puhasti ka Undla hooldekodule.
Eelnimetatud programmi täitmisega astutakse suur samm puhtama ja inimsõbralikuma keskkonna suunas. Väikeasulate ja külade reovete puhastamine jääb esialgu kaugemasse tulevikku.
ARVI PÕLDAAS
Keskkonnakaitse halduse juhataja
32 25 620
Kodukant
