Pigirooste (
Melampsora sp.) ohtruse hindamine kolmes Eesti energiavõsas kasvavatel pajudel
Kokkuõte
Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli hinnata pigirooste ohtrust Eesti energiavõsaistandustes kasvavatel pajudel. Töö käigus hinnati eoslate arvukust pajude lehtedel Saare, Aarikese ja Nõo istanduses kasvatatavatel erinevatel pajukloonidel. Saare pajuistanduses võrreldi nelja erineva klooni pigiroostega nakatumise ulatust erinevatel väetamistingimustel 2002. aasta augustis ja septembris ning 2003. aasta juulis, augustis ja septembris. Töös kasutati kahte erinevat meetodit: eoslate arvu loendamist lehe pinnaühiku kohta ja kahjustatud lehepinna pindala mõõtmist. Kahe meetodi abil saadud tulemused olid omavahel väga nõrgas seoses, seega ei anna pindala mõõtmine piisavalt täpseid tulemusi rooste arvukuse hindamiseks ning adekvaatse hinnangu andmiseks tuleb siiski loendada eolate arvu lehel. Kõige rohkem olid kõigis kolmes istanduses nakatunud kloonide 83 ja 90 taimed. Kloonid 21 ja 95 olid aga rooste suhtes küllaltki resistentsed. 2002. aastal oli kloon 90 kõige vähem nakatunud, mis võis olla tingitud ilmastikutingimustest. Septembris oli lehtedel oluliselt rohkem eoslaid kui juulis või augustis, väetamine suurendas oluliselt vaid klooni 21 kahjustusi. Kõige rohkem olid nakatunud Aarikese istanduse pajud, järgnesid Saare ja Nõo istandused.
Kolmes istanduses mõõdeti ka eoslate diameetreid. Selgus, et rohkem nakatunud kloonidel olid suuremad eoslad ja vähemnakatunutel väiksemad. Saare ja Aarikese istanduses kasvavate pajude lehtedel olid suuremad eoslad kui Nõo istanduses. Väetatud taimedel olid suuremad eoslad kui väetamata taimedel.
Uurimusest võib järeldada, et edaspidi tuleks roosteseene rohkuse täpseks hindamiseks kasutada eoslate loendamise meetodit. Suurtes istandustes on see aga raskendatud meetodi suure töömahu tõttu.
