Kiirekasvuliste puude uurijad külastasid Eesti Põllumajandusülikooli
28-29. mail oli Eesti Põllumajandusülikoolil külas 16 metsateadlast ja praktikut Rootsi, Suurbritannia, Iirimaa, Soome, Hollandi ja USA ülikoolidest ja kiirekasvuliste puuliikide kavatamisega tegelevatest ettevõtetest.
Loetletud riikide eksperid tutvusid Eestis tehtava kiirekasvuliste puuliikide uurimisel tehtud tööga ning selle töö tegemiseks loodud välikatsetega. Tegemist oli Rahvusvahelise Papliuuringute Komisjoni (IPC)kolme töörühma ekspertidega. See komisjon moodusti ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juurde juba 1947 aastal.
Praegu on komisjoniga liitunud 25 riiki. Viimastel aastakümnetel on lisaks kiirekasvulistele paplitele kasvanud huvi pajude vastu.
Pajud, paplid ja haavad (botaaniliselt on haab papli perekonna liige) pakuvad suurt huvi mitmel põhjusel: neist saab palju puitu, mida kasutatakse ka taastuvenergia tootmiseks või haava ning papli puhul valmistatakse kõrgekvaliteetset tselluloosi.
Viimasel ajal on kiirekasvuliste puude istandusi hakatud üha enam kasutama ka looduslähedaste reoveepuhastitena. Kuna sellealaseid kogemusi maailmas veel väga palju pole, on iga taoline puhasti väärtuslik kogemuste vahetamise koht. Varem said eestlased sellelaadseid töid näha vaid välismaal, eeskätt Rootsis. Täna on aga Eesti teadlastel võimalik oma kogemusi ka teistele jagada.
Eestis rajati kaks aastat tagasi Euroopa Liidu LIFE- ENVIRONMENT programmi kaasfinantseeringute toel (lisaks finantseeris projekti Keskkonnauuringute Keskus ja EAS) esimesed kolm reoveepuhastit, kus reovees sisalduvaid taimede toitaineid kasutatakse kasvu kiirendamiseks. Neist suurima puhasti juures Kambjas kasvab pajuistandus ligi 15 hektaril.
Lisaks Kambja pajudel töötavale puhastile tutvusid väliseksperdid Nõos kümneaastase pajude kloonivõrdluse katsetega ja külastasid ka ühte hübriidhaava istandusse rajatud katsela Nõgiarus.
Hübriidhaava istandusi on Eestisse rajatud viimastel aastatel juba 700 hektarile. Eesti Põllumajandusülikooli teadlased jälgivad selle meie jaoks uue kultuuri edenemist ja püüavad olla valmis praktikutele kasvatusalste soovituste andmiseks,samal ajal silmas pidades ka nende kultuuride laiendamisega seotud riske.
Eestis tehtavatest kiirekasvuliste puuliikide alastest uurimistest andsid külalisekspertidele peetud seminaril ülevaate EPMÜ ja TÜ teadlased.
IPC kolme sektsiooni juhtivad rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid prof. Jud Isebrands (USA), prof Theo Verwijst ning emeriitprofessor Kurth Perttu (Rootsist) andsid Eestis tehtavatele töödele hea hinnangu. Tulevikuplaane vaagides peeti vajalikuks regulaarse koostöövõrgustiku loomist, eriti noorte teadlaste liikumisvõimaluste suurendamiseks.
Täpsem informatsioon: Katrin Heinsoo (katrin@zbi.ee), 5295325
