| Folkloor |
| Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) |
 Selts: Nugilestalised (Parasitiformes) |
Võsapuuk (Ixodes ricinus)
|
SELTS: NUGILESTALISED (PARASITIFORMES). Folkloor
Nimetus puuk lähtub mütoloogilise varandusevedaja kujutelmast (paralleelnimetused on kratt, pisuhänd, tulihänd jts.) ning on tuntud Lääne- ja Saaremaal ning Lõuna-Eestis. Samast sõnatüvest on tuletatud tegusõna puukima. Puugiks pole end kõigusoojaste verd täis puukivat metspuuki igal pool Eestis siiski nimetatud. Sarnasuse tõttu täidega tuleb piirkonniti ette nimetust puutäi, metstäi. Lääne-Harjumaa nimetused on metspukk, metspiuk või metspilu, Hiiu- ja Saaremaal metslaas, metslass või metskronks, põhiliselt Lääne-Eestis metspung, Saaremaal metslutt, metslatak, metsliisu, Muhumaal metsluts, Audrus metslatikas, Karksis puik, Laiusel muuk, Ida-Virumaal ning Torma-Kodavere mail käopuuk.
Kägu on rahvauskumustes üldtuntud ning kardetud endelind, lähemat kokkupuudet temaga tuli vältida, sestap ei tohtinud ka talle vastu hüüda. Lastele üäldi, et sa narritasid kägu, ta viskas sulle selle eest puugi selga (Iisaku, 1982). Kirjeldustes on puugi mõõtmeid paisutatud: Kapstaseemne suurus, kasvab kuni oatera suuruseni (Rõuge); Umbes poole tolli pikkune (Karksi). Hoiatati, et kui puugi pea ihu sisse jääb, hakkab puuk uuesti kasvama või: Kui ei tõmma vällä, pidi pugema südämeni (Jõhvi, 1960). Rahvapärased võtted puugi väljatõmbamisel on eelnev määrimine lambieliga (petrooleum), jooksvaõliga (tärpentiin, kampriõli), bensiiniga. Juhuslikumat laadi abivahendid on tökat, juudasitt (apteegist saadav juudapuu Asa phoetida vaik), pigi, väävlipulber, ussivesi (vesi, milles on hoitud rästikut).
|