Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida)
Selts: Pärislestalised (Acariformes)
Sigimine ja areng

Välissuguaparaat on keerulise ehitusega ja on mõlemal sugupoolel sarnane. Suguava asetseb kaheksandal segmendil ning avaneb väljasopistatava sugukoonuse tipul. 8.-10. segmendi jäsemed on moondunud ja kokku kasvanud, moodustades sugukaane, mis katab sugukoonust. Tagakehajalgade koksaalelundid on väljasopistatavate kotikeste kujulised ja neid nimetatakse sugu-iminappadeks. Need elundid talitlevad spermatofoorse viljastamise ning munemise juures, samuti on need meeleelunditeks, mis tajuvad õhuniiskuse muutusi. Välissuguaparaadi suurus ja keerulisus on tingitud munade suurusest. Kuna munad on suured, siis valmivad nad üksikutena, sest emase kehasse ei mahu rohkem munemisvalmis mune kui üks.

Pärislestadel on iseloomulikuks spermatofoorne viljastamine, kuid mõnede liikide isased eritavad ka seemnevedeliku tilgakesi. Isane jätab harilikult pinnasele kleepuva spermatofoori mille emased haaravad välissuguelunditega, seemnevedeliku tilgakesi imetakse sugukoonuse abil.

Munad on tillukesed, 0,1 - 0,2 millimeetrise läbimõõduga ja rebuvaesed, mistõttu on nende individuaalses arengus palju vanapäraseid jooni. Munast kooruvad vastsed varasemal arenguastmel kui teistel ämblikulaadsetel. Vastne läbib neljasegmendilise arenguastme. Munast koorub lühikese tagakehaga kuuejalgne vastne (puuduvad kolm viimast segmenti ja sugukaas). Eelvastne purustab munakoore kutiikulil olevate ogade või harjakestega. Koorudes heidab noorloom koos munakestadega ära ka eelvastse katted. Vastne moondub peale kestumist nümfiks. Nümfidel ilmuvad tagakehsegmendid ja jalad, mis vastsetel puuduvad. Uued segmendid tekivad anaalsegmendist ettepoole. Nümfi arengustaadiumis toimub kolm kestumist ja seetõttu nimetatakse erinevaid nümfi staadiume erinevalt: protonümf, deutonümf ja tritonümf. Tritonümfi kestumisel ilmub täiskasvanud lest (kestumisel moodustub ainult sugukoonus).