Informatsiooniliste kaitsekohastumuste sõltuvus kiskja meeleelunditest


Rääkides mimikrist ja teistest informatsioonilistest kaitsekohastumustest, tuleks alati silmas pidada kolme komponenti, mis määravad kohastumuse lõpliku kujunemise:

  1. Liik, kelles kohastumus avaldub, ehk mimeet.
  2. Liik, või mõni tema tunnustest nagu näiteks kuju, värvus, heli, lõhn, mida püütakse jäljendada ehk modell.
  3. Liik, kellega jäljendaja huvid ristuvad, ning kelle tüssamiseks on mimikri mõeldud. Sügavamalt võib mimikrit mõista järgmise protsessina. Mimeet püüab evolutsioonilises ajas muutuda võimalikult kujutluse sarnaseks, mis on jäljendatavast objektist - modellist, kiskjal, keda püütakse tüssata.

Siit tulenevalt on informatsioonilistes kaitsekohastumustes röövlooma meeleelundite ehitusel ning teravusel suur osatähtsus. Ning paratamatult, kipume meie, inimesed eelkõige märkama ning ületähtsustama kaitsekohastumusi nende organismide vastu, kelle meeleelundite ehitus, ning tajukanalid langevad enam kokku meie endi omadega.