Folkloor
Klass: Putukad (Insecta)
Selts: Mardikalised (Coleoptera)
SELTS: MARDIKALISED (COLEOPTERA). Harilik toonesepp (Anobium punctatudm), suur toonesepp (A. partinax)


Tooneseplastel on palju rahvapäraseid nimetusi: puukoi, puutäi, puutõuk, puu-uss, puuvagel, puu-uuristaja, puunärija, puusööja, seinakoi, seinauss, seinapuurja, seinajüräjä, seinanäkk, paklapuristaja, raudpää, tiksutaja, tikka, tikats, toonetikas, toonesepp, maa-alused, maaljas, ilmasepp, uudsetaguja. Viimatitoodul on usundis eriline tähendus.

Nimetused toonesepp ja toonetikas (tikas on rähn) vihjavad toonelale. Tuntud on need nimetused Virumaal ja Põhja-Tartumaal (vt kaart). Toonesepa tiksumine hoonetes assotsieerub sepavasara või rähni toksimisega. Nii suure toonesepa pausidega kui hariliku toonesepa pidev tiksumine mõjub nagu loendataks kellelgi elada jäänud päevi. Tiksumist on käsitatud surmaendena mujalgi Eestis, samuti võib see ette kuulutada kadu, hävingut, haigust, ärakolimist. See on otsekui maa-aluste asukate märguanne maa peal elavatele.

Kujutlus tooneseppadest sulab Põhja-Eestis ühte kujutlusega maa-alusest rahvast (märksa ehedamalt on maa-alune rahvas esindatud Skandinaaviamaade gnoomipärimuses). Rahvausundi arusaama järgi on tegemist maa all asuvate üleloomulike olenditega, keda iseloomustatakse kui vaimolendeid või haldjaid, nimetustega maa-alused, maa-aljad (maa-haldjad), maaljad, maalised, mailased. Pärimusteadete lähemal vaatlusel selgub, et lääne-eestiline kujutlus kokkupuutel maaga saadavast ja maalisteks nimetatavast nahahaigusest resp. allergilisest lööbest seostub siin mitte üraskitega, vaid pigem mõnede liblikaperekondade (mailased, surud) suurte röövikutega.

Mõnes piirkonnas on toonesepa tiksumisele antud argine seletus. Põhja-Tartumaal (Kodavere, Torma, Laiuse) kuulutab ilmasepa tiksumine ka teist ilma. Loode-Eestis ning läänesaartel teatab uudsetaguja, et käes on lõikuseaeg ja varsti saab uudseleiba.


Kirjandus:
Veidemann, A. 1990 Maa-alused eesti rahvameditsiinis. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat XXXVIII. Jakob Hurt 150. Tallinn, lk. 86 - 104
Vilbaste, J. 1961. Öine "külaline" koputab. Eesti Loodus 5, lk. 318–319