| Folkloor |
| Klass: Putukad (Insecta) |
 Selts: Kahetiivalised (Diptera) |
|
SELTS: KAHETIIVALISED (DIPTERA). Pistesääsklased (Culicidae)
Tekkelugudes kõneldakse sääskedest enamasti kõrvutavalt teiste verdimevate kahetiivalistega. Levinud on mitmeid versioone:
1. Sääsed ja parmud siginevad mudast ja porist.
2. Sääsed ja parmud on loodud laiskade jaoks.
3. Uudishimulik naine avab koti uputamisele määratud elukatega.
4. Sääsed on vanakuradi kella (munandite) kaaped.
Näide laiskade-versioonist: Üks va laisk poiss ond pikali maas ja Jeesus läind mööda ja küsind teed ja ta põle juhatand. Näidand jalaga teed. Tääle loodud siis kärbsed ja sääsed, et tä rahulikult magada ei saa. Need pidid olema loodud laisa inimeste pärast, et nendel tööd oleks (Kullamaa, 1937).
Sääse piriseva hääle päritolu seletab legend Noa laevast. Madu lubab laevakeresse tekkinud augu ees olla, tingimusel,et ta saab kõige magusamat verd imeda. Sääsk läheb selgitama, kelle veri on maitsvaim. Kui ta inimese verd maitseb, tõmbab pääsuke tal keele suust, et sääsk rääkida ei saaks. Seepärast sääsk pirisebki, et on keeleta. Inimesele lähenedes laulvat sääsk: Vend, vend, verd, verd! või Onu! Onu!, lahkudes sõimavat: Penii-i! Sügisel kiitlevat sääsk: Mina mees mihklipäevani!
|