Klass: Putukad (Insecta)
Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha)
Selts: Kahetiivalised (Diptera)


Vastsekiinlane (Tachinidae)
Välisehitus


Kehakujult on kahetiivalised äärmiselt mitmekesised, kõigile gruppidele iseloomulikke tunnuseid on küllalt raske leida. Välisilme järgi saab kahetiivalisi jagada sääskedeks ja kärbesteks, kuid sääse- või kärbsetaoline kehakuju ei näita veel seda, kumba alamseltsi loom kuulub. On teada õige mitmeid sääski, kes esmapilgul meenutavad pigem kärbest kui sääske ja vastupidi. Parasiitsete loomade seas leidub ka selliseid, keda esimese pilgu põhjal ei julgekski pidada kahetiivalisteks.

Suuruse poolest on kahetiivalised väga varieeruvad. Väikseimate vormide kehapikkus on alla 1 mm, suurimate pikkus aga ületab 5 cm.

Kahetiivaliste pea on alati väga liikuv, peene kaelaga rindmiku külge kinnitunud, osal liikidel küllalt suur, teistel vastandina väga väike. Liitsilmad on suhteliselt suured. Täppsilmad (2 - 3) võivad, kuid ei pruugi esineda. Tundlaid on kahesuguseid: harjasega, vaid kolmest lülist koosnevad tundlad, mis esinevad kärbselistel ja pikemad, vähemalt 7-lülilised mitmesuguse kujuga (niitjad, sulgjad jne) tundlad, mis esinevad sääselistel. Tundlate ehituse uurimine ongi kõige kindlam meetod ütlemaks, kas tegu on sääse või kärbsega. Suised on üsna mitmesugused, kohastunud pistmiseks ja vereimemiseks või lihtsalt vedela toidu vastuvõtuks.

Rindmik on kahetiivalistel suur, rindmikulülid on tugevasti kokku kasvanud. Jalad on enamasti peenikesed, mõnikord väga pikad, ületades isegi looma keha pikkuse. Parasiitsetel vormidel võivad jalad olla jämedad, varustatud võimsate küünistega, kohastunud peremehe külge klammerdumiseks. Tiibadest on kahetiivalistel normaalselt arenenud ainult eesmine tiivapaar, tagatiivad on muutunud sumistiteks, mis talitlevad lennu ajal stabilisaatoritena. Tiivad on enamasti paljad, kilejad, võivad olla nii mustriga kui värvitud. Tiivutuid vorme leidub väga mitmetes sugukondades.

Tagakeha koosneb 7 - 8 lülist (sääselised ja alamad kärbselised) või ka ainult 4 lülist (kõrgemad kärbselised). Põhiliselt on olemas kaks ehitusplaani: pikk ja sale tagakeha, mis on omane sääskedele ning jässakas tagakeha, mis iseloomustab kärbseid. Tagakeha võib olla paljas või kaetud mitmesuguste karvade või harjastega, kuid kunagi ei ole sabaniiti ega urujätkeid.