| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
 Selts: Kahetiivalised (Diptera) |
Pistesääsklane (Culicidae)
|
Sugukond pistesääsklased (Culicidae)
Sugukond pistesääsklased (Culicidae) on suur sugukond, kuhu kuulub üle 2.000 liigi. Pistesääski on leitud kõigist kliimavöötmetest tundrast troopikani, nad puuduvad vaid kõrbetes, sest vastsed elavad vees ja ka valmikud vajavad suurt õhuniiskust. Väga paljud pistesääsklased toituvad valmikuna vaid taimemahladest, kuid terve rea liikide emased on kohastunud loomadelt (peamiselt imetajatelt) vere imemisele. Eestis on sellisteks liikideks hallasääsk (Anopheles maculipennis), laulusääsk (Culex pipiens pipiens), linnasääsk (Culex pipiens molestus) ja mõned liigid perekonnast Aëdes (metsasääsk).
End verd täis imenud emase sääse kehas valmib 200 - 300 muna, mis munetakse seisvasse vette.
Linnasääse puhul piisab isegi ripakile jäänud lillevaasist. Üks emane võib muneda mitu korda, kuid selleks peab ta uuesti verd imema. Vastsed elavad vabalt veekihis või ripuvad pindkile küljes, hingavad tagakeha tipus paiknevate hingeavade kaudu õhuhapnikku. Nad toituvad pisiorganismidest ja orgaanilisest hõljumist, mida veest välja filtreeritakse. Nukkumine toimub vees, nukud ripuvad samuti pindkile küljes. Ohu korral võivad nukud mõneks ajaks sukelduda. Koorunud sääsk sirutab nukukestal istudes kiiresti tiivad ja lendab minema.
Peale otsese kahju, mida mõnikord hiiglasuurtes hulkades esinevad sääsed peremeestele vere imemisega põhjustavad, võivad nad olla ka mitmete ohtlike haiguste edasikandjaiks. Tuntuim näide on A. maculipennis, kes võib levitada malaariat, kui ta on korra imenud verd malaariahaigelt. Ka mitmed teised pistesääsklased võivad haigusi edasi kanda, näit. Aëdes argentatus võib levitada kollapalavikku. Eestis sääsed siiski haigusi edasi ei kanna.
|