| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
 Selts: Kahetiivalised (Diptera) |
Kihulane. Foto: BIODIDAC
|
Sugukond kihulased (Simuliidae)
Sellesse sugukonda kuulub umbes 1 000 liiki väikesi, 2 - 6 mm pikkusi sääski. Võrreldes pistesääskedega on kihulaste jalad ja suised suhteliselt lühikesed. Kihulaste valmikud on päevase aktiivsusega, paljude liikide emased on tuntud väga tüütavate vereimejatena. Isased teisi loomi ei ründa. Siiski ei ole vere imemine kihulaste jaoks obligatoorne. On teada terve rida kihulasi, kelle emased toituvad vaid nektarist. Isegi mitmete verdimevate liikide emaste munasarjad arenevad täiesti normaalselt ka siis, kui nad toituvad taimemahladest. Kihulaste sülg on mürgine, seetõttu võivad nad kõrge arvukuse korral loomakasvatajatele lausa nuhtluseks muutuda. Näiteks Simulium columbaczense on Doonau-äärsetes maades hukutanud kümneid tuhandeid kariloomi. Lisaks otsesele mürgisusele võivad kihulased ka mitmesuguseid ohtlikke haigusi edasi kanda.
Kihulaste vastsed elavad vees, nad on koloonialise eluviisiga. Tavaliselt muneb mitu emast oma munad korraga samasse kohta, munemiseks võivad nad edukalt ka vee alla minna. Koorunud vastsed kinnituvad tagakeha tippu pidi kivi, puujuure vm. substraadi külge, selleks on neil olemas tugevad kinnituskonksukesed ja vastavad lihased. Suuava ees paiknevad paljudest karvakestest koosnevad lehvikud, mille abil veest pisiolendeid ja orgaanilist hõljumit välja filtreeritakse. Kihulaste vastsed elavad vaid kiiresti voolavas vees, sest nad on väga tundlikud hapnikuvaeguse suhtes. Vastsed nukkuvad sealsamas kus nad elasid, nad koovad nukukookoni. Nuku rindmiku külge kinnituvad pikad hingamisjätked. Koorunud valmik ümbritseb end õhuga ja tõuseb täiesti kuivana pinnale.
|