| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
 Selts: Kahetiivalised (Diptera) |
Kibun (Chrysops sp.) krabiämbliku küüsis
|
Sugukond parmlased (Tabanidae)
Parmlased on ligikaudu 3 000-liigiline, üle kogu maailma laialt levinud sugukond. Eestist on leitud rohkem kui 30 liiki parme. Parmud on keskmise suurusega või suured kahetiivalised (kehapikkus 7 - 26 mm). Väliselt meenutavad nad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid, väga iseloomulikud on suured eredavärvilised silmad. Väga paljude parmuliikide emased on tuntud agressiivsete vereimejatena, kelle pisted on väga valusad. Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest. Parmud tegutsevad ainult päeva ajal, ööseks poevad nad peitu. Peremehe valikul pole parmud kuigi selektiivsed, nad võivad rünnata kõikvõimalikke loomi roomajatest imetajateni. Ka inimest rünnatakse väga sageli. Siiski on selgunud, et kõige suuremad parmuliigid, näiteks veiseparm (Tabanus bovis), ei ründa inimesi. Parmude sülg on küllalt mürgine, massilise esinemise korral võivad nad ohvrit tugevasti kurnata. Kuna parmud võivad verd imeda ka mõne päeva vanustelt korjustelt, võib juhtuda, et nad kannavad edasi igasuguseid haigusi. Lisaks tavalistele parmudele kuuluvad siia sugukonda veel ka kibunad (Chrysops) - kirjude tiibade ja ereroheliste silmadega väga valusalt hammustavad loomad ning sõgelased (Chrysozona) - väikesed hallikirjude tiibadega väga tavalised parmud, keda mõnel pool rahvasuus ka lätlasteks kutsutakse.
Parmude sigarisarnase kujuga vastsed elavad vees, enamasti põhjamutta kaevunult. Mõne liigi vastsed võivad ka veepinnal ujuda. Suurema osa liikide vastsed toituvad väiksematest organismidest, vaid kibunate vastsed on täiesti taimtoidulised. Nukkumiseks ronivad täiskasvanud vastsed kuivale, mõnikord lähevad nad veekogust üsna kaugele. Elutsükli pikkus on 1 - 3 aastat.
|