| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
 Selts: Kahetiivalised (Diptera) |
Sirelane (Syrphidae)
Kägusirelane (Volucella pellucens)
|
Sugukond sirelased (Syrphidae)
Sirelased on suur sugukond, siia kuulub umbes 4 500 liiki. Neid võib leida üle kogu maailma. Enamus sirelasi on mimeetilised, st. neil esineb mimikri. Sirelaste "modellideks" on astlalised (mesilased, herilased, kimalased), sarnasus on igatahes lindude ärapetmiseks näib olevat täiesti piisav. Valmikud on väliselt üsna erinevad, kuid väga sarnaste eluviisidega - lendavad päeval ja toituvad nektarist. Lendajatena on sirelased äärmiselt osavad, nad võivad lisaks tavalisele lennule ka õhus paigal seista ja isegi mingil määral tagurpidi lennata.
Vastandina valmikutele on sirelaste vastsed väga mitmesuguste eluviisidega. Üks omapärasemaid loomi on kahtlemata mudasirelase (Eristalis tenax) nn. "rotisabavastne". See tünnikesetaolise kehaga loomake elab tugevasti reostunud veekogude põhjamudas. Ta hingab atmosfääriõhku, selleks on tagakeha kolmest viimasest lülist kujunenud pikk (kuni 15 cm) hingamistoru, mis sirutatakse veepinnale. Vastne võib ka sügavamale mutta pugeda, kuid sel juhul peab ta hingamiseks ikkagi kõrgemale tõusma. Enne nukkumist ronib vastne veest välja, nukk asub mullas.
Herilsirelaste (Temnostoma) vastsed elutsevad surnud puidus. Kuna neil, nagu kõigil kõrgemate kärbeste vakladel puudub peakapsel, on puidu purustamiseks tekkinud hoopis omapärane vahend. Nimelt on eesrindmiku hingeavade alustest kujunenud kaks võimsat kaabitsat, mille abil vastne end puidus edasi puurib.
Kõige suurem osa sirelaste vastsetest on aga lehetäidest toituvad röövloomad. Selline on näiteks liik Syrphus balteatus. Tema vastne imeb arengu jooksul tühjaks kuni 2 000 lehetäid.
Kägusirelaste (Volucella) vaglad elutsevad kimalasepesades, kus nad toituvad surnud kimalasevakladest ja pesas vedelevast prahist.
|