| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
 Selts: Kahetiivalised (Diptera) |
|
Sugukond kaevandikärblased (Agromyzidae)
Sellesse sugukonda kuulub umbes 1 000 liiki pisikesi, kuni 3 mm pikkusi kärbseid. Enamus liike on ühevärvilised, tumedalt värvunud. Omapärane on kaevandikärblaste bioloogia - kõik liigid on taimekahjurid. Selle sugukonna kärbeste vastseid võib leida väga mitmesugustelt taimedelt ning kõigist taimeosadest peale juurte. Suurema osa liikide vastsed elutsevad taimede rohelistes lehtedes. Vastsed mineerivad lehtede parenhüümis, tekkivaid õõnsaid käike nimetatakse kaevanditeks. Kaevandid on enamasti liigispetsiifilise kujuga, kaevandi ehituse järgi saab hõlpsasti kindlaks teha kärbse liigi. Suurem osa kaevandikärblastest on äärmiselt peremehespetsiifilised, nad suudavad edukalt areneda vaid üht kindlat liiki taime lehes. Väga vähesed liigid võivad elada paljudes eri taimedes, näitena siinkohal Phytomyza atricornis, kelle vastseid on leitud umbes 300 eri taimeliigilt. Kaevandikärblastel esineb ka Euroopas aasta jooksul tihti mitu põlvkonda, troopikas aga võib põlvkondade arv ulatuda kuni 14-ni aastas.
|