| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
 Selts: Kahetiivalised (Diptera) |
Päriskärblane (Muscidae) Eestist.
Tsetsekärbes (Glossina sp.)
|
Sugukond päriskärblased (Muscidae)
Päriskärblaste sugukonda kuulub umbkaudu 3 000 liiki kärbseid. Väliselt on nad enamasti üsna ühetaolised, meenutavad toakärbest (Musca domestica). Eluviisidelt aga on päriskärblaste sugukond nii valmikute kui vastsete osas väga mitmekesine.
Toakärbes on ilmselt üks kõige laiema levikuga putukas kogu maailmas. Seejuures on huvitav, et vabas looduses seda liiki enam väljaspool asulaid ei esine, kuid inimesega koos võib ta minna sõna otseses mõttes igale poole. Sellist nähtust nimetatakse sünantroopiaks (inimkaaslemiseks). Toakärbes on väga suure viljakusega, kui ühtki looma ei hukkuks, ületaks üheainsa emase järeltulijate arv suvega 5 triljoni piiri. Toakärbse vaglad võivad elutseda väga mitmesugustes orgaanilistes jäätmetes, näiteks prügis ja sõnnikus. Kuna vastsetel ei ole pead, lasevad nad toidule seedeensüüme ja imevad pärast vedelaks muutunud toidu endasse. Toakärbsed võivad siirutada ka mitmesuguseid haiguseid. Ühe kärbse keha pinnal ja soolestikus võib leiduda kümneid miljoneid mikrorganisme, sealhulgas ka tõvestavaid.
Päriskärblaste hulgas on ka mitmeid verdimevaid liike. Eestis on selline näiteks harilik pistekärbes (Stomoxys calcitrans), kes on väliselt toakärbsega väga sarnane, kuid liigub erinevalt temast vaid ühel kindlal ajal aastast - suve lõpupoole (rahvasuu ütleb selle kohta, et sügise lähenedes muutuvad kärbsed tigedaks). Ka see kärbes võib haigusi edasi kanda.
Päriskärblaste hulka kuuluvad ka kurikuulsad tsetsekärbsed (perekond Glossina), kes on tuntud unitõve ja nagaanatõve (koduloomade haigus) levitajatena. Tsetsekärbse vastne areneb kaua aega emase tagakehas ja nukkub otsekohe pärast sünnitamist.
|