| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
 Selts: Kahetiivalised (Diptera) |
|
Sugukond laibakärblased (Sarcophagidae)
See rohkem kui 3 000-liigiline sugukond on levinud peamiselt põhjapoolkera mõõdukama kliimaga aladel. Laibakärblased on enamasti musta-hallikirjud, nende kehapikkus võib ulatuda paari sentimeetrini. Valmikud toituvad õitel.
Laibakärblaste vastsed söövad enamasti roiskuvat liha, kuid haruldased pole ka juhud, kui nende toiduks on hoopis teistsugused orgaanilised jäätmed, näiteks sõnnik. Laibakärblastele on iseloomulik sõltuvalt liigist ovovivipaarsus (munastpoegimine) või vivipaarsus (eluspoegimine). Sellistel puhkudel paigutab emane loom vastsed otse sobivasse kohta.
Omapärase eluviisiga on Lõuna-Euroopas ja Kesk-Aasias levinud liik Wohlfahrtia magnifica. Selle liigi emased paiskavad vaklu mitmesugustele loomadele haavadesse, paisetesse, kõrva, silma, ninna jne. Vastsed söövad elavaid kudesid, see on peremehele äärmiselt piinarikas. Vagla tegevuse tulemuseks on mädanikud, verejooksud, kudede kärbumine jne., mõnikord võib see põhjustada ka surma. On ette tulnud ka juhtumeid, kui see kärbes on oma vaklu poetanud ka inimestele.
|