Klass: Putukad (Insecta) |
Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
Selts: Kahetiivalised (Diptera) |
Vastsekiinlane (Tachinidae)
|
Sugukond vastsekiinlased (Tachinidae)
See on väga suur ja laia levikuga sugukond, kuhu kuulub üle 5 000 liigi. Vastsekiinid on enamasti päevase aktiivsusega, nad on tüüpilise kärbselaadse kehaehitusega, iseloomulik on, et keha, eriti tagakeha, katavad tugevad harjased. Erinevalt teistest kiinidest on vastsekiinide suised väga hästi arenenud, nad toituvad aktiivselt õitel.
Vastsekiinid on eranditult parasiitse eluviisiga, nende vaklade peremeesteks on mitmesuguste teiste putukate (kiletiivaliste, liblikate, mardikate) vastsed. Vastsekiinide vaglad arenevad peremehe keha sees. Esineb nii solitaar- kui gregaarparasitismi (karjaparasitism, ühe peremeesisendi sees areneb palju parasiidi isendeid).
Munemiskäitumine on vastsekiinide emastel üsna mitmekesine. Alati on munemise alguseks vajalik sobiva peremehe lähedalviibimine, emased kiinid tajuvad seda haistmise abil. Lihtsaimal juhul munetakse peremehe toidutaimele. Peremeesvastne sööb koos toiduga ära ka parasiidi munad, millest tema kehas kooruvad vaglad.
Kui peremeheks on mullas elav loom, näiteks põrnika tõuk, muneb emane vastsekiin tema asukoha lähedale. Koorunud vastne peab peremehe ise üles otsima ja tema kehasse tungima.
Kolmas võimalus on, et munad paigutatakse peremehe kehale või isegi surutakse läbi tema kehakatete.
Esineb ka selliseid vastsekiine, kes sünnitavad elusaid vastseid. Siin on aga emaslooma jaoks oht, et kui ta ootab liiga kaua, ronivad vaglad tema kehas laiali.
Vastsekiinide vaglad hingavad õhuhapnikku, nad kas kinnituvad peremehe trahhee külge niiviisi, et stigmad ulatuvad selle valendikku või hoiavad sisenemisava peremehe kutiikulis avatuna. Arengu algul on vaglad üsnaettevaatlikud, nad ei puuduta peremehe elutähtsaid organeid, kuid hiljem eritavad suure koguse seedeensüüme, mis lahustavad kogu peremehe sisikonna. Sageli on peremees selleks ajaks juba nukkunud.
Vastsekiinide seas on monofaagseid liike suhteliselt vähe, enamasti võib üks kiiniliik parasiteerida mitmel üksteisega rohkem või vähem suguluses oleval peremeesliigil.
|