| Klass: Putukad (Insecta) |
 Üldinfo: Eluprotsessid |
Putuka siseehitus
|
Seedimine
Sool ja sellega seonduvad struktuurid lagundavad, säilitavad ja imendavad toitaineid ning eritavad seedimatud ühendid. Seedesüsteemi ehitus varieerub suuresti, sõltudes konkreetse rühma toiduobjektist. Kõige üldisemalt on seedesüsteem otstest avatud toru, mis ulatub peast tagakehani. Peapoolses otsas paikneb suu, mille kaudu toit siseneb seedesüsteemi, tagumises osas paikneb pärak, mille kaudu seedimata ained väljuvad. Vahepeal asuvad peamised toidu töötlemise ja omastamisega seotud struktuurid.
Süljenäärmed
Enamusel putukatest esinevad süljenäärmed, kuid nende funktsioon varieerub äärmiselt tugevalt. Tüüpilisel juhul on sülg vedel, seedeensüüme sisaldav aine mis immutab toitu ja toimib seedimise algatajana.
Ka võib süljes esineda mitmeid muid keemilisi aineid. Näiteks leidub sääskede süljes antikoagulante (aineid, mis takistavad vere hüübimist), mürke esineb nt röövkärblaste süljes. Mõnedel rühmadel on süljenäärmed omandanud funktsioone, is on üsna kaugel seedimisest (siidinäärmed siidiliblikal, feromoonide tootmine mesilaskuningannal).
Kesksool
Kesksooles toimub toidu lõhustamine organismile vastuvõetavateks aineteks, selle imendumine ja osaliselt ka säilitamine. Kesksoole eesosa on sageli mahukas, kotilaadne ja talitleb toidulaona. Keskosa on paljudel juhtudel liigendatud mitmete umbsoppidega, mis suurendavad imendumiseks vajalikku pinda.
Tagasool
Tagasool on harilikult kaetud kitiiniga, ka paikneb siin sageli sfinkter (ringlihas), mis reguleerib toidumassi pääsu kesksoolest tagasoolde. Paljudel puidust toituvatel putukatel paikneb siin eriline tasku, kus elavad bakterid lagundavad tselluloosi putukale sobivate aineteni.
|