| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
 Selts: Liblikalised (Lepidoptera) |
Valgetäpp-kuldtiib (Lycaena virgaurea)
|
Sugukond: Sinilibliklased (Lycaenidae)
Suur, kõigil mandritel levinud sugukond, kuhu kuulub mitu tuhat liiki. Eestist on leitud 29 liiki sinilibliklasi, kuid võimalik on veel paari liigi leidmine. Enamasti on sinilibliklased väikesed liblikad, kelle siruulatus ületab harva 3,5 - 4 cm. Enamasti on sinilibliklaste isased tunduvalt eredamalt värvunud kui emased. Näiteks sinitiibade (alamsugukond Plebejinae) puhul on isased tavaliselt sinaka või violetja ülaküljega, emased aga pruunid. Kuldtiibade (alamsugukond Lycaeninae) puhul on emaste ülaküljel tunduvalt rohkem tumedat kirja kui isastel. Röövikud on lühikesed, jässakad, väikese pea ja koonilise tagakehaga. Nukud on kas vöönukud või asuvad pinnases. Osa sinitiibade röövikutel on avastatud sümbioos sipelgatega. Nimelt eritavad röövikud magusat sekreeti, mida sipelgad lakuvad. Niisuguseid röövikuid ei söö sipelgad ära, vaid isegi kaitsevad neid. Selline eluviis on näiteks kukeharja-sinitiival (Scolitantides orion), tema vanemad röövikud ja nukud asuvad sipelgapesades, sipelgad isegi toovad röövikule toitu. Sinilibliklaste seas on nii muna, rööviku kui valmikuna talvituvaid liike.
|