| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
 Selts: Liblikalised (Lepidoptera) |
Sinikavaksik (Arichanna melnaria)
Vaksiku röövik |
Sugukond: Vaksiklased (Geometridae)
Vaksiklaste sugukonda kuulub üle 8 000 liigi, kuid tõenäoliselt pole see arv veel lõplik. Eestist on leitud üle 280 liigi vaksikuid. Vaksiklased on enamasti värvunud pruunides ja hallides toonides, kuid ei puudu ka väga kirevad liigid. Nende tiivad on suhteliselt suured ja õrnad, lend on hüplev, ka ei lenda vaksikud tavaliselt eriti kiiresti. Siiski leidub samblikuvaksiklaste (Ennominae) alamsugukonnas ka jässaka keha ning tugevate tiibadega liike. Tuntakse ka selliseid vaksiklasi, mille emased on tiivutud (näit. kuusevaksik (Malacodea regelaria), külmavaksikud (Operophthera) jne). Enamus vaksiklasi tegutseb öösel, kuid tavaliselt lasevad nad ka päeval end kergesti rohust ja põõsastelt lendu hirmutada. Sugukond on oma nime saanud röövikute omapärase liikimisviisi - "vaksamise" järgi. Nimelt on vaksiklaste röövikute tagakehal ainult 2 paari ebajalgu ning nad ei liigu sujuvalt roomates nagu enamuse liblikate röövikud. Liikudes surutavad vaksiklaste röövikud keha nii kaugela ette kui saavad ja haaravad rindmikujalgadega substraadist kinni. Siis tõmmatakse tagakeha järele, sirutatakse keha uuesti välja jne.
Vaksiklaste seas on samuti nii mono- kui polüfaagseid liike. Osa hilissügisel või varakevadel lendavate liikide valmikud ei toitu. Nukud paiknevad pinnases või taimelehtede vahel. Mitmetel vaksiklastel võivad esineda masspaljunemised, siis võivad röövikud oma toidutaime sõna otseses mõttes lehtedest paljaks süüa. Niisugused liigid on näiteks männivaksik (Bupalus piniarius), külmavaksikud (Operophthera), suur talivaksik (Erannis defoliaria) jne.
|