| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
 Selts: Liblikalised (Lepidoptera) |
Öölase (Noctuidae) röövik
Niiduöölane (Cerapteryx graminis)
|
Sugukond: Ööölased (Noctuidae)
Tegemist on suurima liblikasugukonnaga, praeguseks on teada juba üle 30 000 liigi. Eestist on leitud üle 350 liigi öölasi. Suuruselt on selle sugukonna liigid äärmiselt varieeruvad, väikseimate siruulatus on vaevalt 1 cm, kuid samal ajal kuulub öölaste hulka ka maailma suurim liblikas, Lõuna-Ameerikas elav Thysania agrippina, kelle siruulatus on kuni 30 cm. Kuigi sugukonna nimetus viitab öisele aktiivsusele, on terve rida liike päevase või ööpäevaringse eluviisiga. Öölaste tiivakiri on väga mitmekesine, lihtsaimatel juhtudel on tiivad ühevärvilised, kuid esineb ka väga kirevate tiibadega liike. Parasvöötmes on enamiku liikide tiivad nn "puukooremustriga", st eestiibadel on mitmesugused triibud, vöödid ja laigud, tagatiivad on aga tumedates toonides (suuremal osal liikidel) või siis eredalt värvunud (näiteks paelöölastel). Enamasti on öölaste valmikud suhteliselt jässaka keha ja tugevate tiibadega, nad on head lendajad.
Öölaste seas on nii monofaagseid kui polüfaagseid liike. Enamasti söövad röövikud taimede maapealseid osi, kuid küllalt palju on ka selliseid liike, mille röövikud elavad pinnases ja närivad taimede juuri (näiteks mullaöölased (Agrotis)). Ka öölaste seas tuntakse taimedes kaevandavaid liike, niisugused on näiteks varreöölased (Hydraecia), kelle röövikud elavad rohttaimede lihavates vartes. Öölaste nukud paiknevad tavaliselt pinnases, nukujärk võib kesta mitu aastat. Valmikute imilont on normaalselt arenenud, nad toituvad aktiivselt õitel. Öölaste seas tuntakse palju rändliike, mis sobivate tuulte toel võivad levida põhiareaalist väga kaugele (näiteks päikeseöölased (Heliothis), ahhaatöölane (Phlogophora meticulosa) jne).
|