| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
 Selts: Liblikalised (Lepidoptera) |
Märslase märss
|
Sugukond: Märslased (Psychidae)
Märslaste üle kogu maailma levinud sugukonda kuulub umbes 1 000 liiki. Eestist on teada 17 märslase esinemine, kuid ilmselt on mõned liigid jäänud seni leidmata. Märslaste valmikuid iseloomustab emaste loomade tugev alaareng - peaaegu kõigi liikide emased on tiivutud (Eestis esinevatest liikidest on tiivad vaid ürgmärslase (Diplodoma laichartingella) emastel). Mõnikord puuduvad emastel ka jalad ja tundlad. Märslaste valmikud on väga lühikese elueaga - emased elavad mõnest tunnist paari päevani, isased aga tavaliselt veelgi vähem - nad surevad kohe pärast kopuleerumist. Teada on ka mitmeid partenogeneetiliselt paljunevaid rasse, millel isaseid loomi üldse ei esine.
Eriti huvitava eluviisiga on märslaste röövikud - nad ehitavad kohe pärast munast koorumist endale kõrretükkidest, liivateradest jms. kaasaskantava tupe (märsi), mida suurendavad edaspidi vastavalt vajadusele. Märsid on igal liigil iseloomuliku kuju ja ehitusega, enamasti on rööviku liiki võimalik määrata märsi ehituse alusel. Nukk paikneb samuti märsis, sageli ei lahku ka täiskasvanud emased märsi juurest. Toidu suhtes ei ole märslaste röövikud eriti valivad.
|