| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
| Selts: Nahktiivalised (Dermaptera) |
|
Sigimine
Nahktiivalised kuuluvad vaegmoondega putukate hulka. Kesk-Euroopa tingimustes vahetub nahktiivalistel aastas reeglina ainult üks põlvkond. Hariliku kõrvahargi esimesed valmikud kestuvad juulis, korduv paaritumine toimub suve lõpul või sügisel, pesades sageli ka kevadtalvel. Paaritumiseks valmis isasputukas liigutab ägedalt tundlaid ning teeb tagakehaga külgliigutusi; leides sobiva, kopulatsiooniks valmis emase, kombib ta seda tundlatega. Paaritumise kestab suhteliselt kaua, sageli tunde, selle ajal asetsevad partnerid üksteisega vastupidistes suundades (180°). Tavaliselt paarituvad hrilikud kõrvahargid hommiku- või õhtuhämaruses. Urujätkeid hoitakse paaritumise käigus reeglina suletuna, kuid neid kasutatakse tagakeha õigesse asendisse juhtimisel. Emane muneb munad tavaliselt ühe kuni nelja päeva jooksul ühe kogumina selleks kaevatud pesasse, mille asukohta ta võib korduvalt vahetada (mune kaasa viies). Tavaliselt torukujulise pesa kaevab emasputukas reeglina üksi. Hariliku kõrvahargi emasel esineb lõimetishoole - ta kaitseb oma mune ja noori vastseid kuni teise kestumiseni välisvaenlaste eest. Vigastatud, kuivanud ja näiteks seente poolt kahjustatud munad sööb emane ära, terveid ta reeglina ei puutu. Juhul, kui samas pesas elas ka isasputukas, aetakse ta enne vastsete munast koorumist minema. Mõnd aega enne vastsete koorumist asetub emane kõrvahark pea ja esijalgadega munakogumiku kohale ning jääb ootele. Kui koorunud järglased pesast liiga kaugele eemalduvad, tassitakse nad tagasi. Vastsete eluviisid meenutavad valmikute omi, reeglina kestuvad nad viis korda, muutudes üha sarnasemateks valmikutele. Vastsed vajavad arenemiseks reeglina viis kuni kuus kuud, üldse elab harilik kõrvahark kõige rohkem ühe aasta.
Liigil Prolabia arachidis on lõimetishoole märksa omapärasem. Selle nahktiivalise vastsed on munemise ajal juba koorumiseks valmis, kuid ei suuda munakesta ise läbi närida. Emane eemaldab peale iga muna munemist sellelt suistega munakesta ning lakub vastset, kuni too liikuma hakkab. Munemine kui selline kestab 8 - 9 tundi, esimese mõne päeva jooksul jäävad vastsed üksteise vastu surutuna ema kaitse alla, kes neid sageli lakub. Kas ta vastseid ka toidab, pole teada. Nahktiivalise Anechura bipunctata emane muneb oma munad kivide alla ning tassib juba enne vastsete koorumist nende jaoks taimset toitu pesasse. Sugukondades Hemimeridae ja Arixeniidae "sünnivad" vastsed elusatena.
|