| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
| Selts: Sarnastiivalised (Homoptera) |
|
SELTS: SARNASTIIVALISED (HOMOPTERA). Üldiseloomustus
Sarnastiivalisi on praeguseks teda üle 50 000 liigi. Eestist on leitud pisut üle 500 liigi, kuid tegelik arv on ilmselt tunduvalt suurem. Selts jagatakse viieks alamseltsiks: tirdilised (Cicadinea), lehekirbulised (Psylloidea), karilised (Aleurodoidea), lehetäilised (Aphidodea) ja kilptäilised (Coccodea). Vanimad sarnastiivaliste-laadsed loomad pärinevad ülemkarboni ja alampermi lademetest. Alampermis elanud loomad olid tänapäevastele juba üsna sarnased. Keskaegkonnas, eriti juura ajastul oli sarnastiivaliste rühm väga liigirikas. Sel ajal toimus ka nende lahknemine tänapäevastesse taksonitesse. Tertsiaarist pärit leide saab juba kindlalt paigutada kaasaegsetesse perekondadesse ja isegi alamperekondadesse.
Sarnastiivaliste lähimateks sugulasteks on lutikalised, kellega neid varem isegi ühtseks nokaliste (Rhynchota) seltsiks ühendati, sest nii suiste kui siseelundite ehituses on sarnastiivalistel ja lutikalistel palju ühist.
| Kirjandus: |
| Abrikossov, G. 1960. Selgrootute zooloogia. Tallinn |
| Elberg, K. 1995. Maismaaselgrootud. Eestui Loodus (Toim. A.Raukas). Tallinn |
| Gillot, C. 1995. Entomology. New York & London |
| Loomade elu. 1984 3. köide. Selgrootud III. Tallinn |
| Urania Tierreich 1968. Insekten. Leipzig-Jena-Berlin |
| Vilbaste, J. 1971. Eesti tirdid I. Tallinn |
| Voore, V. 1961. Zooloogilisi ekskursioone. Tallinn |
|