| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
| Selts: Sarnastiivalised (Homoptera) |
|
ALAMSELTS: KARILISED (ALEYROIDEA)s
Karilisi tuntakse praeguseks 1 200 liiki. Eestist ei ole karilisi veel tabatud, kuid oletatakse kuni 10 liigi esinemist. Tegemist on väga väikeste ja õrnade putukatega, kelle maksimaalne kehapikkus on 3 mm. Kogu kariliste keha ja ka tiivad on kaetud peene jahuja vahakirmega, mida toodavad tagakeha alusel painevad vahanäärmed. Väliselt meenutavad karilised pisikesi liblikaid. Tundlad on neil 7-lülilised, täppsilmi on kaks. Jalad on pikad ja saledad, käpp koosneb vaid kahest lülist, Küüniseid on samuti kaks. Ees- ja tagatiivad on sarnased, puhkavad loomad asetavad nad katusjalt seljale nagu osa liblikaid.
Karilised elutsevad peamiselt taimede roheliste lehtede alaküljel, lehe ülapoolel leidub neid harva. Häirimise korral lähevad nad kergesti lendu, kuid maanduvad esimesel võimalusel kohe uuesti. Emased karilised munevad pärast paaritumist oma munad varrekese otsa taime lehtedele või vartele. Koorunud vastsed on lameovaalsed, kahe silmtäpiga, kuue hästiarenenud jalaga. Vastne otsib lehel sobiva koha ja surub end vastu lehte, tõmmates jalad enda alla. Vahanärmete eritistest tekib ümber tema keha vahabarjäär, mis kinnitub tihedalt taime pinna külge aja jooksul tekib vahast kapsel, mis kaitseb vastset väliste mõjutuste eest. Vastne surub noka taimesse ja hakkab imema. Pärast esimest kestumist kaotab vastne liikumisvõime. Vastsejärke on kokku neli. Viimase kasvujärgu vastne enam ei toitu, tema keha puhetub, toimuvad suured seesmised muutused. See arengujärk meenutab täismoondega putukate nukku, just siis kujunevad välja tiivad, jalad, tundlad ja valmikule iseloomulik keha lülistus. Aastas on karilistel mitu põlvkonda, talvituvaks järguks on vahakapsli all olev neljanda kasvujärgu vastne.
|