Klass: Vähid (Crustacea)
Alamklass: Kõrgemad vähid (Malacostraca)
Selts: Kümnejalalised (Decaopda)
Sigimine


Peaaegu kõik kümnejalalised on lahksugulised - on olemas nii isased kui emased loomad. Isasloomad on emastest väliselt hästi eristatavad. Isastel on eesmised tagakehajalad moondunud sugutuselunditeks, emastel on tagakeha tavaliselt laiem kui isastel, kuna selle alla kinnituvad arenevad munad.

Veeselavate kümnejalaliste isased otsivad emaseid haistmis ja kompimismeele abil tundlatega, maismaavähid kasutavad eelkõige nägemist.

Emased kümnejalalised kestuvad vahetult enne paaritumist. Seejärel kinnitab isane oma eesmiste tagakehajalgade abil emase suguavade lähedusse seemnesabad. Mõnede liikide isased nagu ka Eestis elav hiina villkäppkrabi paarituvad mitme emasega.

Hiina villkäppkrabil on 200 000 - 900 000 muna, teistel Läänemeres elavatel liikidel põhjamere garneelil 1 500 - 15 000 ning läänemere krevetil 160 - 3 600 muna. Magevees elavad kümnejalalised on tunduvalt väiksema viljakusega. Jõevähil on Eestis keskmiselt 200 muna.

Emased kümnejalalised kinnitavad veel koorumata munad oma tagakeha alla, kuhu need jäävad pikaks ajaks, jõevähil rohkem kui pooleks aastaks, hiina villkäppkrabil umbes üheks kuuks.

Munadest koorunud vastsed on enamikel kümnejalalistel täiskasvanud loomadest väga erinevad, vaid süvameres ja magevees elavatel liikidel nagu jõevähk on vastsed täiskasvanute sarnased, ainult mõõtmetelt väiksemad. Vastsed ei ela veekogu põhjas vaid hõljuvad või ujuvad pinnakihtides. Tohutu hulk kümnejalaliste vastseid satub mitmesuguste röövloomade saagiks.

Vastsete mõõtmed suurenevad ja kehaehitus täiustub iga kestumisega - vastne heidab aegajalt keha katva kooriku seljast ning enne kui uus koorik jõuab kõvastuda, kasvab kiiresti. Esialgu kestuvad noored vähid väga tihti, täiskasvanuks saades kestumiste vaheajad pikenevad.