Klass: Vähid (Crustacea)
Alamklass: Kõrgemad vähid (Malacostraca)
Selts: Kümnejalalised (Decaopda)
Toitumine


Enamik kümnejalalisi on röövloomad. Veekogude põhjal elavad liigid söövad mitmesuguseid selgrootuid: usse, limuseid, teisi vähke jne. Saagi tükeldavad nad sõrgadega ning peenestavad ülalõugadega, seejärel pistavad suhu.

Mõned kümnejalalised söövad peale loomse toidu ka põhjasetteid ja veetaimi. Eestis elava jõevähi menüüs teatakse ilmne ülekaal olevat taimedel, loomsest toidust tarvitab jõevähk märkimisväärsel hulgal vaid putukavastseid.

Põhjasetetest toituvad näiteks mõned troopikas elavad krevetid, kes neelavad muda. Toiduks kõlbavad muidugi ainult mudas leiduvad tillukesed taimed, loomad ja toitained, ülejäänu väljub kreveti sooltorust. Samal põhimõttel toitub mullast pooleldi maismaa-eluviisiga signaalkrabi (Uca).

Urgudes elavad muttvähid (Callianassa) on väheseid filtreerimise abil toituvaid kümnejalalisi. Nemad püüavad vees hõljuvat toitu. Ujujalgadega energiliselt vehkides tekitavad nad tugeva veevoolu, mis suundub läbi rindmikujalgade harjaste. Harjased toimivad sõelana, kuhu kinni jäänud toiduosakesed sööb vähk ära.

Paljud maismaal elavad kümnejalalised toituvad puudelt mahakukkunud viljadest ja lehtedest. Näiteks tavaline kookosevaras (Birgos latro), kes sööb mitmete palmiliste vilju.

Enamikul veeselavatel kümnejalalistel on toiduhankimisel põhiline osa haistmis- ja kompimismeelel. Nägemine on otsustava tähtsusega vaid liikuvaid toiduobjekte jahtivate vähkide juures. Samuti kasutavad nägemismeelt peamise meelena kõik maismaal elavad kümnejalalised.