Klass: Vähid (Crustacea)
Alamklass: Kõrgemad vähid (Malacostraca)
Selts: Kümnejalalised (Decaopda)
Välisehitus


Kümnejalaliste keha saab jaotada peaks, rindmikuks ja tagakehaks.

Pead ja rindmikku katab tugev kilp, mille pinnal on tihti veel kaitsvad mügarad või ogad. Krabilistel on kilp lühike ja lame, kõigil teistel kümnejalalistel aga piklik.

Kümnejalalistel on väikeste varte otsas paiknevad liitsilmad, mis on igasse suunda pööratavad ja annavad avara vaatevälja. Kumbki liitsilm koosneb suurest hulgast osasilmadest nagu mosaiikpilt. Iga osasilm näeb objektist, mida vähk vaatab, vaid kindlat tillukest osa, teised osasilmad näevad sama objekti teisi osi. Kokku moodustub terviklik pilt. Eestis elaval jõevähil (Astacus astacus) on silmades üle 3000 osasilma.

Vees ei näe kümnejalalised eriti hästi ja eristavad ainult lähedal asuvaid esemeid. Sellepärast ei kasuta vees elavad liigid oma toidu, varjepaiga või vastassugupoole otsimiseks mitte niivõrd nägemist, kui haistmist, kompimist ja keemilisi signaale. Seevastu maismaal elavate kümnejalaliste silmad asuvad eriti pikkade varrekeste otsas ja nende elus on nägemisel väga suur roll.

Kümnejalalistel on 10 suuremat jalga, nagu ütleb nende nimigi. Need asetsevad paarikaupa rindmikul ja on kasutusel käimisjalgadena. Esimene paar neist jalgadest on enamikul liikidel suurte sõrgadega, nende abil haarab vähk toitu.

Krabilistel ja kõduhännalistel asetsevad sõrad ainult kõige esimeste käimisjalgade otsas. Enamikul krevetilistel lõppevad sõrgadega kaks, ning meie jõevähil ja homaaridel kolm eesmist jalapaari, kusjuures esimesed sõrad on teistest alati tunduvalt suuremad.

Kümnejalalistel on jalad ka tagakehal, neid kasutavad vähid ujumiseks. Veekogu põhjas elavatel liikidel nagu meie jõevähk on ujujalad lühikesed ja nõrgad, ujuvatel liikidel suhteliselt suured. Isastel vähkidel on eesmised ujujalad kasutusel kopulatsioonielundina, emastel kinnituvad ujujalgade külge munad. Kümnejalaliste tagakeha lõppeb sabalehvikuga, mis osaleb samuti ujumises.

Kümnejalalistel on pikad, tihti isegi kehast pikemad ees- ja tagatundlad. Vaid krabilistel on tundlad väga lühikesed. Tundlad talitlevad haistmis-, kompimis- ja keemilise meele elunditena.

Eestundlate alusel asub kümnejalalistel omapärane tasakaaluelund - vaagpõieke. Sinna põiekesse kogub vähk vaagkivikesi - enamikel liikidel on nendeks kivikesteks liivaterad, mida loom väikese pilu kaudu põiekesse topib. Liivaterad peab asendama pärast iga kestumist. Vaagpõiekese seintes on tundlikud meeleharjased, vähk tunnetab liivaterade survet ühtedele või teistele harjastele ja orienteerub nii Maa külgetõmbejõu suhtes.

Kümnejalalistel on võimsad ülalõuad, mille ülesandeks on toidu tükkideks rebimine ja peenendamine. Alalõuad on väiksemad. Lõugade läheduses paikneb veel kolm paari lõugjalgu, mida vähk kasutab toiduosakeste haaramises ja edasitoimetamises suu juurde.