Klass: Vähid (Crustacea) |
Alamklass: Lõpusjalgsed (Branchipoda) |
Selts: Lehtjalalised (Phyllopoda) |
|
Kust vesikirbulisi leida
Vesikirbulisi elutseb Eestis 79 erinevat liiki. Neid leidub massiliselt meie kõigis veekogudes, nii mage- kui merevees. Eesti järvedes on teada 70, jõgedes 55, lompides 51, tiikides 34, turbaaukudes 32, rabalaugastes 26, allikates 19 ja meres 18 liigi olemasolu. Vesikirbuliste kõige arvukam esinemine langeb soojale aastaajale.
Kõikjal MAGEVEEKOGUDES ühised väga levinud liigid on tavaline sarvik (Scapholeberis mucronata), tavaline lestik (Chydorus sphaericus) ja viiruline pisilestik (Alonella excisa).
Tavaline sarvik võib kinnituda altpoolt vee pindkile külge ja mööda seda kiiresti kõht ülespidi liikuda. Veekile küljes püsib loom oma koja servas paiknevate mittemärguvate harjaste abil.
Tavaline lestik on väike vesikirbuline, kes olles mõnda aega ujunud, ronib mööda veetaimi. Taimest kinni hoiab ta koja serva harjastega ning edasi tõukab ennast teise paari rindmikujalgade ja tagakeha abil.
Tüüpilised JÄRVEDES elutsevad liigid on suuresilmane kiivrik (Daphnia longispina hyalina), keda võib tavaliselt leida veekogust aastaringselt, järve kiivrik (Daphnia cucullata) jt.
LOMPIDES kohtab sagedasti võrkjakojalist mütsikut (Ceriodaphnia reticulata), sarvikut (Scapholeberis aurita) ja suurt kiivrikut (Daphnia magna). Viimane võib ühe kuuga anda 30 miljardit järglast.
RABALAUGASTES ja RABAJÄRVEDES elab tüüpilise liigina ümmargust läbipaistvat kerakest meenutav tavaline küürik. Tema omapärane kuju on tingitud koda katvast sültjast kestast. Samas elutsevad veel järve nokik (Bosmina coregoni longispina), pisilestik (Alonella nana) jt.
Tüüpiline ALLIKATES leiduv liik on ebakiivrik (Simocephalus exspinosus), kellele meeldib elutseda taimepuhmastes, kuhu kinnitub oma tagatundlate harjaste abil.
MERES kõige sagedamini ettetulevad vesikirbulised on meri-nokik (Bosmina coregoni maritima), nordmanni rübik (Evadne nordmanni), tavaline paunik (Podon polyphemoides), meri-paunik (Podon leuckarti) jt. Meri-nokikut leiab sagedamini rannikulähedasest veest, nordmanni rübikut esineb rohkem avamerel pindmises veekihis. Tavalist paunikut peetakse meie lahtede kõige arvukamaks liigiks.
|