Klass: Vähid (Crustacea)
Alamklass: Lõpusjalgsed (Branchipoda)
Selts: Lehtjalalised (Phyllopoda)
KILBIKULISED. KEVADKILBIK(LEPIDURUS APUS)


Kevadkilbik (Lepidurus apus) on kilbikuliste ainus esindaja Eestis. Ta elutseb kevadistes ajutistes lompides, madalates kraavides, ja teda võib kohata ka näiteks kõige tavalisemates porise veega täidetud roobastes külavaheteedel. Neid loomi võib mitmete aastate jooksul meil üldse mitte leida, siis äkki ilmuvad nad suurtes hulkades.

Kevadkilbik on suur, umbes 5 cm pikkune tumepruun loomake, kes ujub vees kord kõht, kord selgmine pool ülespidi, kord laskub lombi põhja keerutades sealt üles muda. Ta ujub oma lehtjate jalgade abil. Jalad liiguvad lainjalt: kõigepealt tagumised jäsemed, seejärel sujuvalt eespoolsemad.

Kilbikuliste keha võib koosneda kuni 40 lülist. Eesmistel lülidel on igaühel 1 jalapaar, tagumistel lülidel võib jalapaare olla mitu. Kokku võib esineda 70 jalapaari. Nii palju jalgu pole ühelgi teisel vähil. Eest tahapoole vähenevad kilbikuliste jalgade mõõtmed aegamööda.

Kilbikute jalgadel on peale liikumisülesande ka hingamise ja toidu suhu juhtimise funktsioon. Iga jala sisemisel küljel on 6 sagarat, mis juhivad toitu suu juurde. Esimesel kahel jalapaaril on 4 neist sagaraist pikenenud viburitaolisteks jätketeks, mis ulatuvad kilbi alt välja ja talitlevad meeleelunditena. Nende abil otsivad ja tajuvad kilbikud toitu. Iga jala välimisel küljel on veel suur ujusagar ja hingamissagar - lõpus.