Klass: Vähid (Crustacea)
Alamklass: Aerjalgsed (Maxillopoda)
Selts: Vääneljalalised (Cirripedia)
Parasiidid: kottvähk ja juurvähk

Vääneljalaliste hulgas leidub ka veeloomade parasiite. Üheks tuntumaks on krabide tagakeha alaküljel elutsev kottvähk (Sacculina). Kottvähi välisehitus on äärmiselt lihtsustunud: tema keha on ovaalse koti kujuline, ilma jäsemete ning sooltoruta. Tal puuduvad ka kõik elundid peale ühe närvitängu ja sugunäärmete - muud pole parasiidil lihtsalt vaja. Küll aga ulatuvad kottvähist krabi kehasse arvukad jätked, mis hargnevad peremehe sees nagu taimejuured ning tungivad kõikidesse kehaosadesse, elunditesse ja lihastesse välja arvatud süda ja lõpused. Nende jätketega imeb kottvähk krabi kehamahlu. Parasiit ei põhjusta tavaliselt peremehe surma, kuid kahjustab tugevasti tema organismi: kottvähiga nakatunud noorel isasel krabil pidurdub sugunäärmete areng ning ta muutub ühe sarnasemaks emasloomale, kuni selleni, et algselt isane krabi võib hakata produtseerima normaalseid mune.

Huvitav on nende parasiitide arenemislugu. Kottvähi munast koorunud vastne ujub vabalt ringi nagu kõikidel vähilaadsetel, siis kinnitub krabile ja muutub pisikeseks kotitaoliseks olevuseks, kes terava ogaja jätke abil puurib end krabi koorikust läbi tema keha sisemusse. Seal siseparasiidina elades vastne kasvab ning saadab peremehe kehas laiali oma jätkeid. 7-8 kuu pärast moodustab vastne ühe kotja jätke, mis sopistub krabi kehast välja selle pinnale, ning kottvähk on muutunud täiskasvanuks suguküpseks välisparasiidiks.

Juurvähid (Peltogaster) on erakvähkide parasiidid, kes põhjustavad samuti oma peremeesloomade sugunäärmete talitluse pidurdust, kuid isastel erakvähkidel ei teki seeläbi emaste sugutunnuseid nagu kottvähiga nakatunud krabide puhul.

Ka juurvähk esineb erakvähi kehal paikneva kotja moodustise ning peremehe sisemuses hargnevate jätkete kujul. Kui erakvähk kestub, heidab ta koos kestaga ära ka sellele kinnitunud parasiidi kotja keha. Juurvähi jätked jäävad aga peremehe sisse ning on võimelised taastekitama peremehe keha pinnale sealt äraheidetud osa.

Kottvähk ja juurvähk elavad kõikides soojemates meredes, kus leidub nende peremeesloomi - krabilisi, erakvähke.