Eestikeelseid taimede määrajaid

Soontaimed; Samblad

Eestikeelseid soontaimede määrajaid

Aasamaa H. 1993. Haruldasest nokktarnast, tavalistest pudel- ja põistarnast. Rukkilill 3: 23-24.

Adojaan A.; Kotkas H. 1948. Tähtsamad heintaimed. Määraja ja põllumajanduslik iseloomustus. Jõgeva Riikliku Sordiaretusjaama Toimetised nr. 126. Teaduslik Kirjandus, Tartu. 138.

Annuk K. 1966. Liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede määraja. EPA, Tartu. 112.

Annuk K. 1965. Liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede seemned. EPA, Tartu. 44.

Annuk K.; Sau A. 1971. Heintaimede määraja ja rohumaaviljeluse praktikum. Valgus, Tallinn. 239+XII.

Audova A. 1920. Järve taimed. Odamees, Tartu. 48.

Averjanov L. 1981. Kolm käoraamatut. Eesti Loodus 24(7): 434-439.

Eichenbaum E.; Viirand M. 1949. Käsiraamat kõrsteraviljade sordikülvide tunnustajaile. Jõgeva Riikliku Sordiaretusjaama Toimetised nr. 144. Teaduslik Kirjandus, Tartu.

Eichwald K. 1953. Võõrkakra (Galinsoga Ruiz et Pav.) liikide levikust Eesti NSV-s. In: Looduseuurijate Seltsi juubelikoguteos. (Ed: Haberman H.) Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn: 116-153.

Eichwald K. 1966. Eesti NSV floora. 10. Valgus, Tallinn. 300.

Eichwald K.; Eilart J.; Kalda A.; Kask M.; Paivel A.; Talts S.; Viljasoo L. 1969. Eesti NSV floora. 4. Valgus, Tallinn. 766.

Eichwald K.; Kalamees K.; Kask M.; Krall H.; Kuusk V.; Masing V.; Paivel A.; Puusepp V.; Remmel A.; Talts S.; Tamm Ü.; Viljasoo L. 1971. Eesti NSV floora. 8. Valgus, Tallinn. 679.

Eichwald K.; Kask M.; Kuusk V.; Laasimer L.; Lellep E.; Peikel E.; Rebassoo H.; Remmel A.; Süvalepp A.; Talts S.; Võsamäe H.; Üksip A. 1978. Eesti NSV floora. 6. Valgus, Tallinn. 614.

Eichwald K.; Kask M.; Laasimer L.; Parmasto E.; Talts S.; Tuvikene H.; Vaga A.; Varep E.; Viljasoo L.; Üksip A. 1966. Eesti taimede määraja. Abiraamat sõnajalg- paljasseemne ja katteseemne taimede tundmaõppimiseks. Valgus, Tallinn. 1187.

Eichwald K.; Kask M.; Talts S.; Vaga A.; Varep E. 1959. Eesti NSV floora. 3. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 536.

Eichwald K.; Kukk E.; Kuusk V.; Lellep E.; Mäemets A.; Rebassoo H.; Sander R.; Talts S.; Trei T.; Viljasoo L. 1984. Eesti NSV floora. 9. Valgus, Tallinn. 448.

Eichwald K.; Laasimer L.; Talts S.; Vaga A.; Varep E.; Üksip A. 1948. Taimemääraja. Eesti NSV-s sagedamini esinevaid kõrgemaid eos- ja õistaimi. Pedagoogiline kirjandus, Tallinn. 350.

Eichwald K.; Talts S.; Vaga A.; Varep E. 1956. Eesti NSV floora. 2. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 528.

Eichwald K.; Talts S.; Vaga A.; Varep E. 1962. Eesti NSV floora. 2. 2. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 532.

Eilart J.; Kask M.; Kuusk V.; Laasimer L.; Lellep E.; Puusepp V.; Talts S.; Viljasoo S. 1973. Eesti NSV floora. 5. Valgus, Tallinn. 737.

Enari L. 1943. Eesti tarnad. LUSi aruanded 47(3-4): 405-432. Die estnischen Seggen.

Enari L. 1943. Eesti õistaimede sugukondade määramise tabelid. LUSi aruanded 47(3-4): 433-470.

Enari L.; Eichwald K.; Vaga A.; Üksip A. 1943. Kodumaa taimestik. Abiraamat Eesti kõrgemate taimede määramiseks. Tartu Eesti kirjastus, Tartu. 351.

Hainla V.; Valk U. 1961. Eestis kasvavad kuused. Abiks Loodusevaatlejale 45: 1-78. Spruces growing in Estonia.

Hein V. 1965. Lehitu pisikäpp [Epipogium aphyllum (Schmidt) Sw.]. Abiks Loodusevaatlejale 53: 106-108.

Henno O. 1963. Puude ja põõsaste määraja. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 388.

Jaagomäe O. 1968. Kas karikakrad. Eesti Loodus 11(1): 30-32+1.

Kalda A. 1962. Kõrgemate taimede süstemaatika praktikumi juhend. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu. 55.

Kalda A. 1969. Raigaste jälgedes. Eesti Loodus 12(12): 746-751.

Kalda A. 1970. Kalamiitidest osjadeni. Eesti Loodus 13(4): 232-237.

Karmin M.; Ennvere A. 1973. Umbrohutõusmete määraja. Valgus, Tallinn. 68.

Kask M. 1975. 47. perekond hunditubakas - Hieracium. In: Taimede välimääraja. 2. (Ed: Kuusk V.) Valgus, Tallinn: 236-240.

Kask M.; Kuusk V.; Laasimer L.; Mäemets A.; Rebassoo H.; Talts S.; Viljasoo L. 1975. Taimede välimääraja. Käsiraamat kõrgemate taimede tundmaõppimiseks. 2. Valgus, Tallinn. 423.

Kask M.; Kuusk V.; Talts S.; Viljasoo L. 1978. Metsa- ja niidutaimed. Valgus, Tallinn. 224.

Kask M.; Vaga A. (Eds.) 1966. Eesti taimede määraja. Abiraamat sõnajalg-, paljaseemne- ja katteseemne taimede tundmaõppimiseks. Valgus, Tallinn. 1187.

Knobel E. 1972. Identify Trees and Shrubs by Their Leaves. A Guide to Trees & Shrubs Native to the Northeast. Dover Publications, Inc., NY. 47.

Kotkas H.; Tohver J. 1935. Tähtsamate heintaimede seemnete määraja. Jõgeva Sordikasvanduse Toimetised nr. 60. Autorite Kirjastus, Jõgeva. 56.

Krall H. 1970. Korvõieliste (alamsugukond Asteroideae) idandite morfoloogilised rühmitused ja nende taksonoomiline väärtus. In: IX Eesti Looduseuuurijate Päeva Ettekanded. (Ed: Toom J.) ELUS, Tartu: 43-45. Morphological groupings of the seedlings of Composites (subfamily Asteroideae) and their taxonomical value, .

Krall H. 1973. Rohumaataimede tõusmed. Liblikõielised ja rohundid. Valgus, Tallinn. 194.

Krall H. 1977. Kõrreliste tõusmete määraja. Käsikiri Sotsialistliku kohustusena üle antud EMMTUI rohumaade osakonnale 1. XII 1977, Tartu. 33+27

Krall H. 1983. Koldrohud. Eesti Loodus 26(6): 388-389.

Krall H. 1984. Nõiahambad. Eesti Loodus 27(6): 366-371.

Krall H. 1990. Meliss ja naistenõges. Eesti Loodus 33(6): 372-373.

Krall H. 1991. Kõik mündid pole piparmündid. Eesti Loodus 34(8): 491-493.

Krall H.; Laur V. 1979. Sirplutserni looduslike populatsioonide bioloogilised omadused ja kasutamisperspektiivid. ENSV TA Toimetised, Biol. 28(4): 266-274. Biological characteristics of natural populations of the swiss lucerne and prospects of their utilization.

Krall H.; Viljasoo L. 1965. Eestis kasvavad pajud. Abiks Loodusevaatlejale 51: 1-110+1. Die in Estland vorkommenden Weidenarten.

Kukk T. 1991. Otsigem klorofüllita taimi. Eesti Loodus 6: 379-382.

Kukk Ü. 1972. Looduslikke dekoratiivtaimi. Valgus, Tallinn. 248.

Kumari E. 1974. Eesti lindude välimääraja. 3. Valgus, Tallinn. 200.

Kuusk V.; Talts S.; Viljasoo L. 1979. Eesti NSV floora. 11. Valgus, Tallinn. 567.

Kuusk V. 1968. Kas tunnete kirburohtusid? Eesti Loodus 11(10): 595-598.

Kuusk V. 1984. Umbrohud ja prahitaimed. Valgus, Tallinn. 136.

Laasimer L. 1948. Eesti NSV tähtsamate metsasammalde määraja. Teaduslik Kirjandus, Tartu. 125.

Leht M. 1986. Kas tunnete maranaid? Eesti Loodus 29(6): 392-395.

Leht M. 1990-91. Kuidas määrata maranaid? Rukkilill 2: 35-41.

Lepik E. 1935. Kodumaa kõrreliste ja liblikõieliste määraja õitega ja õiteta olekus. Ülikooli taimehaiguste kabineti õppe- ja käsiraamatud 4. Tartu Ülikool, Tartu. 108.

Mäemets A. 1970. Haruldane veetaim. Eesti Loodus 13(8): 499-500.

Margus M.; Tamm Ü. 1967. Paplid Eesti NSV-s. Valgus, Tallinn. 220.

Masing V. 1983. Oppekäik koolilähedasse metsa. Metoodiline abimaterjal keskkoolile. VOT, Tallinn. 72.

Mathiesen A.; Weerberg K. 1922. Puude ja põõsaste määraja pungade ja puu anatoomiliste välis-tundemärkide järele. Akadeemiline Metsa Selts, Tartu. 99.

Mathiesen A.; Werberg K. 1921. Puude ja põõsaste määraja lehtede järele. Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi Metsaasjanduse Toimkond, 160. 160.

Nenjukov T. 1932. Andmeid ehtkaerte (Avena sectio Euavena Gries.) levimisest Eestis. Pharmacia 12(1): 22-25.

Niclasen E.; Aidas J. 1907. Kodumaa õiskaswud. Wihik 1. Väljaandjate Kirjastus, Tallinn. 32.

Paves H. 1971. Eestis kasvavad lehised. Abiks Loodusevaatlejale 64: 1-43. Larches Growing in Estonia.

Pawlow A. 1925. Puud ja põõsad. Käsiraamat Eestis metsikult ja kultiveeritult kasvavate puude ja põõsaste määramiseks. Akadeemiline Metsa Selts, Tartu. 159.

Ploompuu T. 1990-91. Mida kõike kasvab raudteel! Rukkilill 2: 42-46.

Pork K. 1964. Niitudel ja madalsoodel kasvavate tarnaliikide määraja vegetatiivsete osade alusel. In: Tarnade määraja. (Ed: Lellep E.) TRÜ, Tartu: 31-48.

Ratt A.; Reitan V. 1969. Kultuurtaimede ja umbrohutude seemned. Valgus, Tallinn. 260+XXIV.

Rebassoo H. 1968. Ristikutest, möödunud suve lõhnadest. Eesti Loodus 11(11): 655-657 +2.

Rebassoo H. 1969. Ülased - lumekannikesed ehk jäälilled. Eesti Loodus 12(4): 220-223.

Rebassoo H. 1972. Kas angervaks? Ei, hoopis angervars! Eesti Loodus 15(7): 406-407. The Swallow-wort, Not the Dropwort.

Reitalu M. 1970. Härgheinad. Eesti Loodus 13(8): 497+1.

Rinne L. 1928. Lühike heintaimede määraja (õiteta olekus). Tartu Ülikooli Kultuurtehnika- ja Sookultuuri Kabineti sookultuuri õppevahend nr. 1. Ed. Bergmann, Tartu. 4.

Shmite D. 1989. Looduslikud, metsistunud ja naturaliseerunud kibuvitsa ja roosiliigid Baltimaades. Rukkilill 1: 31-34.

Tamm Ü. 1971. Eestis kasvavad paplid. Abiks Loodusevaatlejale 62: 1-92. The Poplars Growing in Estonia.

Thomson P.; Roosa N. 1929. Heintaimede määramine õiteta olekus. P. M. Tooma Sooharimiskooli toimetused 1., Tooma. 18.

Tihhomirov V.N.; Sepp S. 1993. Perekond kortsleht Eestis. Rukkilill 4: 15-22.

Tomberg A. 1920. Tähtsamate kodumaa taimede klassifitseerimine., Pärnu. 20.

Trei T. 1992. Vaadelgem meretaimi. Rukkilill 3: 16-25.

Üksip A. 1953. Sarikja-hunditubaka (Hieracium umbellatum L. sp. coll.) süstemaatikast. In: Loodusuurijate Seltsi juubelikoguteos. (Ed: Haberman H.) Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn: 187-195.

Üksip A. 1961. Eesti NSV floora. 7. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 482.

Vaga A.; Eichwald K. 1953. Eesti NSV floora. 1. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 245.

Vaga A.; Eichwald K. (Eds.) 1960. Eesti NSV floora. 1. 2. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 267.

Veermets K. 1937. Puidumääraja makro- ja mikroskoobiliste tunnuste järgi. Akadeemiline Metsaselts, Tartu. 79.

Veermets K. 1962. Puidumääraja makro- ja mikroskoopiliste tunnuste järgi. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 128.

Veski V. 1972. Roosid. Valgus, Tallinn. 168+XVI.

Veski V.; Niine A. 1961. Ilupuud ja -põõsad. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 360.

Vilbaste G. 1936. Taimemääraja koolidele. Abiraamat taimede tundmaõppimiseks. Loodus, Tartu. 168.

Vilbaste G. 1948. Puid ja põõsaid talvel. Pedagoogiline Kirjandus, Tallinn. 72.

Vilberg G. 1934. Meie kodumaa taimi rahva käsitluses. 1. 1. Loodusevaatleja, Tartu.

Vilberg G. 1934. Meie kodumaa taimi rahva käsitluses. 1. 2. Loodusevaatleja, Tartu.

Vilberg G. 1935. Meie kodumaa taimi rahva käsitluses. 2. Loodusevaatleja, Tartu.

Vilberg G. 1936. Taimemääraja koolidele. Abiraamat taimede tundmaõppimiseks. Loodus, Tartu. 168.

Vilberg G. 1922. Eesti taimestik koolidele. Schmeil-Fitscheni "Flora von Deutschland" järele Eesti taimestiku kohaselt ümber töötanud G. Vilberg, Tartu ülikooli Botaanika-instituudi assistent. Loodus, Tartu. 150.

Vilberg G. 1925. Eesti taimestik koolidele. Abiraamat taimede tundmaõppimiseks. 2. Loodus, Tartu. 259.

Viljasoo L. 1976. Uus koldkaera liik Eestis. Eesti Loodus 19(1): 50-52.

Eestikeelseid samblamäärajaid

Bushs K. 1968. Turbasamblad - kõrgsoo pärisperemehed. Eesti Loodus 11(8): 463-464+1.

Kalda A.; Laats A.; Raudsepp L. 1970. Sammalde määraja näidiste järgi. EPA, Tartu. 152.

Krall H. 1994. Igal samblal oma nägu. 5, 6. Niidusamblad. Eesti Loodus 37(4, 5): 118, 141.

Laasimer L. 1955. Eesti NSV tähtsamate maksasammalde määraja. Abiks Loodusevaatlejale 20: 1-65.

Laasimer L.; Talts S.; Varep E. 1954. Eesti NSV turbasamblad. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 123.

Lippmaa T. 1934. Eesti põisikulised (Splachnaceae). Eesti Loodus 2(5): 99-102.

Lippmaa T. 1936. Eesti lehtsamblaid. Eesti Loodus 4(3): 111-116+1.