Helwigite aegPuhtulaiu kultuurilugu ulatub XVIII sajandisse. Aega, mil kaunisse salumetsa rajas oma suvila Vana-Virtsu e. Werderi mõisahärra Carl Thure von Helwig. Siin armastas see tol ajal hästi tuntud ja lugupeetud seltskonnategelane ja kunstide sõber läbi viia oma ideid, kavatsusi ja töid kunsti alal. Carl Thure von Helwigi Puhtulaid
|
|
|
|
Kolmekorruselise, kaheksanurkse puitilustistega hollandi stiilis "Perekonnamaja". |
Sada aastat hiljem, XIX sajandi keskel muudeti Puhtulaid Carl Thure von Helwigi järglaste (tõenäoliselt Vana-Virtsu e. Werderi mõisaproua paruness von Uexkülli) poolt huvitavaks mõisaperede suvituskohaks. Sellega ühenduses ehitati saarele juurde ka uusi hooneid. Puhtu pargis jäeti kõrvale endised sirged jooned ja teravad nurgad, põlati aednikukääridega pügamist pargi puude ja põõsaste vormimisel ning püüti jäljendada looduslikke taimerühmi, kõveraid ja looklevaid teeradasid. Osalt neile põhimõtetele tuginedes rajati ka metsakorrastus Puhtulaiul, kuigi siin jäeti alles mõned sirged sihid, mis võimaldasid vaateid merele. Teed looklesid ranna läheduses, aga ka keset saart. Sellised ümberkorraldused toimusid peamiselt saare põlismetsaga kaetud lääne- ja lõunaosas. Ida- ja põhjaosa jäid enamikus looduslikeks niitudeks.
Saare keskele kerkis kaheksakandiline kolmekorruseline stiilne puitelamu nn "Perekonnamaja" (Familienhaus), mille juurest viisid käänulised rajakesed mererannale või juhtisid väikestesse majadesse, kus võisid peatuda ja elada külalised. Suvemajakestele anti ka nimed – mälestustes on kirjas Aleksandri maja, Turudi maja, Uuemõisa maja, Valgu maja. Kaks viimast nime viitavad sellele, et Puhtul oli ka teistel mõisatel oma kindel maja suvitamiseks. Ühendusteedeks suvilate vahel olid endised looklevad jalgteed, mis olid hästi korrastatud ja punase liivaga üle puistatud. Paruness v Uexküll olevat nõudnud, et tema jalajälg peab pargiteedel esimene olema ja nii rehitsetigi need 7 kilometrit pargiteid igal hommikul hoolikalt üle. Perekonnamaja lähedal oli iluaed, kus kasvasid kõrgetüvelised roosid, aga ka asalead ja rododendronid. Need taimed arenesid siin hästi, kuigi põhjamaine talv ei olnud nendele küllalt soodus. Iluaed oli ümbritsetud sepistatud raudaiaga. Siin oli ka lillepeenraid, mis näisid nagu lillevaagnad saare rohelisel laual. Lilleaiaga külgnes laialdane parginiit, kus kasvasid toredad puud, nende hulgas ka saare jämedaim tamm.
Saare keskele tee äärde ehitati "söögimaja" (Speisesalon), samuti kaheksakandiline, kuid ühekorruseline, ümbritsetud varjukate vahtrate ja kastanitega. Söögimaja läheduses asus jääkelder ning kellatorn, kust kellahelin kõik saare külalised lõunale kutsus. Söögimajja kogunesid einetama kõik saarel püsivalt või ka ajutiselt elavad inimesed. Samuti ehitati saare põhjapoolsesse külge sissesõidutee äärde kutsarimaja ja tall (suvine karjamõis).
Ühe jalgtee lõpul lääneranna lähedal oli ruumika verandaga maja, kus võis elada üksik mõisniku perekonna liige või ka võõras suvitaja. Maja nimetati Shcilleri majaks, sest selle lähedale oli püstitatud üks esimesi Schilleri mälestussambaid.
|
|
Shcilleri maja - üks metsateede äärde püstitatud suvilatest, mis asus Puhtulaiu läänerannas. Nagu teisedki pisikesed majad, oli ka see majake mõeldud Puhtulaiu külalistele. Maja kõrvalt paremalt paistab Schilleri mälestussammas. |
Laiu lõunapoolses otsas oli lihtsas stiilis suurem maja, kus võis elada mitmeliikmeline perekond. Siin olid mugavalt sisustatud suvitamiseks vajalikud ruumid. Selle maja läheduses oli vanu puid ja suuri rändrahne.
Saare kõrgetüvelises metsas on olnud veel 7 väikest maja, need on asetsenud peamiselt kolmes rühmas.
Shcilleri maja - üks metsateede äärde püstitatud suvilatest, mis asus Puhtulaiu läänerannas. Nagu teisedki pisikesed majad, oli ka see majake mõeldud Puhtulaiu külalistele. Maja kõrvalt paremalt paistab Schilleri mälestussammas.
Ehkki kõik suvilad peale kutsarimaja ja selle talli hävisid Esimeses maailmasõjas võib veel praegugi parkmetsas jalutades leida nende vundamente.
u. 1867 aastal külastas Puhtut W.S. Stawenhagen, kes oma reisimuljeid kirjeldab albumis "Baltischer Ansichten".
|
|
Loss Werderis ja Puht`u saar Eestimaal Stawenhageni teksti tõlge |
Maailmakuulsad skulptuurid
Carl Thure kaunistas Puhtu parki ka mitmete omatehtud kiviskuptuuridega. Mõisahärra oli nimelt ka mõningal määral skulptor ja ta valmistas aja jooksul ohtralt mitmesuguseid mälestus- ja ausambaid suguvõsa tähtsatele isikutele ja ka oma pereliikmetele. Isegi endale, kui "neitsiliku looduse hardale imetlejale" püstitas ta mälestusmärgi. Esimene skulptuur pärineb imselt 1797. aastast.
Helwig kasutas skulptuuride materjalina Saaremaa ja võib-olla ka Märjamaa "marmorit". Mõlemad on omapärased seepoolest, et neid võib murda paksude pankadena, mis maa seest murdmisel on pehmed ja millest võib suhteliselt kergesti valmistada mitmesuguseid kujusid. Õhu käes seistes muutub see "marmor" peagi kõvaks. Eriti kuulus oli tol ajal paas (dolomiit), mida murti Märjamaal Orgita mõisa lähedal. Valmisraiutud skulptuurid asetas Helwig Puhtu parki, püstitades neid mitmele poole teede äärde ning surnuaeda. Hilisem Puhtu omanik Jakob von Uexküll koondas suurema osa neid oma lõunaranda ehitatud ja praegu Puhtu välibaasina kasutusel oleva hoone murupaltsile.
Helwigi kogusse kuulub ka mälestussammas, mis on valmistatud "kõikidele armastusväärsetele naisiludustele" (Allen liebeswürdigen weiblichen Geschönheiten der Vergangenen, Gegenwärtigen und Kommenden Zeit widmet dieses andken derer und der schönen kunstlosen Natur Verehrer Carl Thure Helwig J. 1800). Leinava kariidi kuju paiknes Puhtu mõisnike kalmistul, mis asub ühel idaranniku neemel Toomeninal. Sellel veel praegugi ülesleitaval surnuaial asub ka Puhtu skulptuuride looja C. T. von Helwigi ja tema perekonnaliikmete kalm.
Puhtu uhkus ja au on muidugi kunagise Schilleri majakese lähedal paiknenud C. T. Helwigi poolt valmistatud Schilleri mälestussammas. Ei ole täpselt selge, milline C. Thure von Helwigi tütardest püstitas 1813 aastal oma isa poolt valmistatud mälestusamba. Erinevad allikad viitavad nii Wilhelmine von Helwigile kui Dorothea Augusta von Rosenile (sünd. von Helwig). Kõige enam on siiski samba püstitajaks peetud C.T.v Helwigi leske Wihelmine von Helwigit, kes kuulus kuulsa luuletaja abikaasa Charlotte v. Schilleri tutvusringkonda.
|
|
Schilleri mälestussamba ühel küljelt leiame järgmise saksakeelse teksti: "Dem Andenken Friedichs v Schiller Teutschlands erhabenem Dichter und Liebling der Musen, gewidmet 1813 Carl Thure von Helwig" ("Pühendatud Friedrich von Schilleri, Saksamaa ülla luuletaja ja muusade lemmiku mälestusele 1813 C. T. v Helwigi poolt). Teisel küljel on värsiread Schilleri luuletusest "Orleans`i neitsi": "Die Dichtkunst reicht Dir ihre Götterrechte Schwingt sich mit Dir den ewigen Sternen zu Mit einer Glorie hat sie Dich umbgeben. Du schufst fürs Herz. Der wirst unsterblich leben" ("Luulekunst ulatab sulle oma jumalikud õigused, tõustes koos sinuga igaveste tähtede poole. Ta on Su ümbritsenud aupaistega. Su looming räägib südamele. Sa jääd surematuks"). |
Pikka aega on Puhtus asuvat Schilleri mälestussammast peetud maailma esimeseks suurele poeedile püstitatud skulptuuriks, kuid ajaloo ürikute järgi on siiski esimene mälestussammas saksa geeniusele ja inimkonna õilsale advokaadile püstitatud toonasel Liivimaal Helme mõisapargis juba kirjaniku surma-aastal 1805. Puhtu mälestuskivi saab küll pidada esimeseks säilinud Schilleri-sambaks, kuigi ta on kahel korral (1905 ja 1958) taastatud.
|
|
Kui ameerika üliõpilased tahtsid Eestile kinkida Schilleri monumenti. Malle Salupere artikkel Schilleri ausamba saatusest |
