| Klass: Vähid (Crustacea) |
| Alamklass: Kõrgemad vähid (Malacostraca) |
 Selts: Kakandilised (Isopoda) |
Merekakand Paridotea collingei kuulub väheste taimetoiduliste kakandite hulka.
Foto: G. Poore
|
Hingamine
Kakandid hingavad lõpustega, ka kuival maal elutsevad liigid kasutavad hingamiseks lõpuseid nagu tõelised veeloomad. Kuidas saavad kuivamaakakandid üldse ilma veeta hakkama? Ega nad saagi. Juba lõpuste omamine tähendab seda, et loom ei suuda reeglina hingata hapnikku otse õhust, vaid peab seda saama lõpuseid ümbritsevast veest, järelikult peavad kakandi lõpused olema pidevalt märjad. Kuidas see tagatakse? Eestis elaval mullakakandil ja keldrikakandil on iga veetilga säilitamiseks ja kasutamiseks eriline veejuhtimissüsteem keha pinnal paiknevate tillukeste kühmukeste näol. Kui loom puutub veetilga vastu, hakkab vedelik kapillaarjõudude toimel liikuma kühmukeste vahesid mööda kuni jõuab keha tagaosani ja niisutab seal paiknevaid lõpuseid.
Maismaakakandiliste hulgas on ka üksikuid liike, kes suudavad hapnikku hingata otse õhust. Selleks kasutavad nad putukate hingamiselundite trahheede sarnaseid õhusooni - pseudotrahheesid.
|