Klass: Vähid (Crustacea)
Alamklass: Kõrgemad vähid (Malacostraca)
Selts: Kakandilised (Isopoda)


Kakand kaitseasendis
Sigimine


Enamik kakandilisi on lahksugulised - on olemas nii emased kui isased loomad, kuid mõned parasiitsed liigid on hermafrodiidid (ühel loomal on nii emas- kui isassuguelundid) ja maismaal elavate mullakakandiliste hulgas leidub partenogeneetiliselt sigivaid liike (emasloom annab järglasi ilma viljastamiseta isase poolt), mis on kõrgemate vähkide hulgas äärmiselt haruldane nähtus.

Lahksuguliste liikide puhul erinevad isasloomad emastest eelkõige eesmiste tagakehajalgade poolest, mis isastel on muutunud sugutuselunditeks. Tihti on isastel ja emastel erinevad mõõtmed, näiteks Eesti siseveekogudes laialt levinud tavalisel vesikakandil (Asellus aquaticus) on isased emastest suuremad, mõnel teisel liigil on aga asi vastupidine.

Tavalisel vesikakandil (ja arvatavasti ka teistel liikidel) on emaslooma viljastamine võimalik vaid 10 tunni jooksul pärast seda, kui emane on ajanud maha vana kesta, nii nagu kõik vähid seda aegajalt teevad. Sellepärast hoiab isane kakand paaritumise ajal emast rindmikujalgadega kinni ning ootab viimase kestumist. Pärast viljastamist isase poolt moodustub 2-10 tunni möödudes emaslooma kõhu alla haudepaun, kuhu emane muneb munad. Haudepaun kaob pärast sigimisperioodi lõppu ja moodustub igaks järgmiseks korraks uuesti.

Munade arv on eri liikidel erinev ning tavaliselt jääb neid arenemisaja jooksul ka järjest vähemaks, kuna osa mune pudeneb haudepaunast välja ja hukkub. Tavalisel vesikakandil näiteks säilib munetud 150 munast lõpuks 80 ja Läänemeres elaval lehtsarvel (Idotea) 30-40 munast vaid 4-6. Nagu teisteski loomarühmades on kakandiliste seltsis kõige rohkem mune parasiitsetel liikidel, Mustamere kalakakandi (Cymothoa oestrum) haudepaunas on leitud 2450 muna. Väga vähe mune on maa-aluste ja sügavate vete asukatel.

Munadest koorunud noored vähid jäävad tavaliselt veel mõneks ajaks ema haudepauna ja teevad seal läbi kaks või kolm esimest kestumist - heidavad ära vana kesta ja kasvatavad uue. Seejärel lahkuvad noored vette, kus jätkub nende arenemine. Eestis elaval keldrikakandil kulub munast lõplikult väljakujunenud kuid veel mittesuguküpse kakandi arenguks 102 päeva.