| Klass: Vähid (Crustacea) |
| Alamklass: Kõrgemad vähid (Malacostraca) |
 Selts: Kakandilised (Isopoda) |
Kakand Elaphognathia ferox elab Victoria (Austraalia) lähistel riimveelistes piirkondades.
Foto: G. Poore
|
Eesti kakandilisi: meres elavad kakandilised
Eesti merevetes elutseb 8 kakandilise liiki. Madalas meres taimestikurikastes piirkondades on tavalised ja arvukad roheline lehtsarv (Idotea viridis), balti lehtsarv (Idotea baltica), valgelaup-kakand (Jaera albifrons) jt. Sügavamal meres on massilise levikuga merikilk (Mesidothea entomon), 6-9 cm pikkune reliktne kakand hilisjääaegsest perioodist. Taimestikurikastes madalates lahtedes võib kohata ja muidu põhiliselt magevee asukana tuntud tavalist vesikakandit (Asellus aquaticus).
Merikilk on rööveluviisiga kakand. Ta elutseb merepõhjal ja tuhnib põhjasetetes otsides sinna kaevunud kirpvähilisi, hulkharjasusse, surusääsklaste vastseid ja muid väikesi loomi. Saagi leidmiseks setete vahelt kasutab merikilk tundlaid, seejärel haarab ohvri oma eesmiste rindmikujalgade ebasõrgade vahele ning sööb ära.
Lehtsarved suudavad vees peale tavalise roomamise ka hästi ujuda, kasutades selleks eriliselt kohastunud tagumisi rindmikujalgu ja tagakehajalgu. Nad elavad suurvetikate peal ja toituvad samadest vetikatest. Rohelise lehtsarve kehavärvuse sõltub otseselt tema toidust: meriheinal ja rohevetikatel elavad isendid on rohelise, punavetikatel punase ja pruunvetikatel pruuni värvusega. Taimede pigmendid värvivad kakandi mao sisu, vere ja muud kehavedelikud ning värvus kumab läbi kehakatete. Teistsugust värvi taimele ümber kolides muutub rohelise lehtsarve värvus 10-15 päeva pärast.
|