| Klass: Vähid (Crustacea) |
| Alamklass: Kõrgemad vähid (Malacostraca) |
 Selts: Kümnejalalised (Decaopda) |
Krevett Biffarius ceramicus Foto: G. Poore
|
Värvus
Kümnejalalised on mitmekesiselt värvunud. Enamik veekogude põhjal elutsevaid liike on pruunikad või rohekad, sarnanedes veekogu põhja üldise värvusega. Väga kirjult on värvunud korallriffidel elutsevad krabilised, kirju värvus muudab nad sama kirjute korallide foonil märkamatuks. Troopikas maismaal elav ruutkrabi (Ocypoda) on ühte värvi liivaga, mida mööda ta kiiresti jookseb. Nii on sellest krabist päikesepaistelistel päevadel näha vaid möödavilksatav tume vari heledal liival.
Peale märkamatuks muutva varjevärvuse esineb mõnedel kümnejalalistel spetsiaalselt silmatorkav hoiatusvärvus. Nii näiteks on signaalkrabide (Uca) suur, vaenaste hirmutamiseks mõeldud sõrg teravalt erineva värvusega tema ülejäänud kehast ja veekogu põhjast.
MIKS LÄHEVAD VÄHID KEETMISEL PUNASEKS?
Kümnejalaliste kehavärvus sõltub nende koorikus leiduvatest pigmentidest, millest on laialt levinud astaksantiin. See aine on puhtal kujul punase värvusega, looma organismis on ta aga ühinenud valkudega ning moodustab sinakaid ja pruunikaid pigmente. Kõrgel temperatuuril (keetmisel) need pigmendid lagunevad osadeks ja vabaneb ka punane astaksantiin.
|