Semiootika ja metodoloogia
2002/2003 sügis- ja kevadsemester - 4 punkti.
Esmaspäeviti (üle nädala) k. 14-16, Tiigi 78-311.
[SOSE.01.161]
Ülemaste, kraadiõpe, jt.
Ajakava
9. sept. - sissejuhatus
23. sept. - Popperi "Historitsismi viletsus" - vajalik läbi lugeda,
arutelu.
7. okt. - lugeda: Prigogine, "Order out of chaos", Introduction (The
challenge to science), Ch. I (The Triumph of reason) ja Conclusions
(From Earth to Heaven - the reenchantment of nature); samuti Leo Näpinen'i
artikkel ajakirjas "Trames" 6(2), 2002 ("Prigogine's program for the remaking
of traditional physics and the resulting conclusions for understanding
social problems"); vt. ka samas "Trames"'e numbris lk. 202-208 "Estonian
studies in the history and philosophy of science". Loengul esineb Leo
Näpinen Tallinna Tehnikaülikooli filosoofiaosakonnast.
21. okt. - lugeda: Maturana, "Autopoiesis, structural coupling and
cognition". Esineb Pille Bunnell Vancouverist.
4. nov. - lisalugemiseks Edmund Husserl, "Expression and
meaning". Vt. ka McIntyre (Husserl ja
Frege).
18. nov. - Peirce.
Võrdlusena analüüsime loodusteaduslikust metodoloogiast lähtuvat
D. Macer'i hiljutist ideede
kaardistamise projekti.
2. dets. - Languaging, and distinction. Pille Bunnelli loeng.
16. dets. - Peirce. Seminar, vaatleme artikleid 'What is a sign' ja 'The basis
of pragmaticism in phaneroscopy' (Essential Peirce, kd. 2, lk. 4-10
ja
360-370), samuti 'Evolutionary love' (Essential
Peirce, kd. 1, lk. 352-371), ning 'Kuidas muuta meie ideid selgeks'
(Akadeemia nr. 8, 1997,
lk. 1679-1701). Põhjalikuma ülevaate annab J. L. Esposito loengukursus Peirce'i
semioosi teooria (koosneb kaheksast loengust, kõigi tekst sel aadressil
saadaval). Semestri kokkuvõte.
10. veebr. - kommunikatsioon maailmaga; nõu küsimine tippude
käest.
24. veebr. - püha.
10. märts. - Fenomenoloogia, Husserli semiootika - "Expression and
meaning" - tekst vt. sekretäri juures (vt.
ka 4. nov.).
24. märts. - Loeng Ernst Cassirerist.
7. aprill. - Kirjutada essee "Semiootika meetod" (ca 5 lk.). Varustada see ka
allikaviidetega. Saata
elektrooniliselt aadressile kalevi@zbi.ee
21. aprill. - Täiendatud versioonid "Semiootika meetodist" (vt. 7.4).
Semiootika olukorrast Venemaal.
5. mai. - Lõppversioonid "Semiootika meetodist" (vt. 7.4).
19. mai. - Kokkuvõtted.
Kursuse sisu
Vaadeldakse semiootika ja semiootiliste teaduste metodoloogiat võrrelduna
loodusteaduste metodoloogiaga. Analüüsitakse metodoloogilist pööret
üleminekul keeruliste, mittelineaarsete, pöördumatute, ajalooliste,
märgiliste objektide juurde.
Kursus seisneb alustekstide refereerimises ja arutelus seminaridel.
Üritada vastuseid leida järgmistele küsimustele:
(1) Mispoolest erineb semiootiliste faktide ja seaduspärade teadasaamisviis
teiste teaduste teadasaamisviisidest.
(2) Millised on semiootilise analüüsi meetodid.
(3) Kas eksisteerivad semiootilised seaduspärad, ning kui ja, siis kas ja
mispoolest nad erinevad muudest maailma seaduspäradest.
Kursuse tulemusi
Esseed teemal Semiootika meetod:
Kristi Jõeste
Maria Kulikova
Peeter Linnap
Mari Niitra
Laura Loolaid
Marju Randlane
Evelin Silgo
Kai Valkna
Vadim Verenich
Mart Viires
Kirjandus
Lisandub siia tasapisi. Kohustuslik on paksus kirjas
Altmann Gabriel, Koch Walter A. (eds.) 1998. Systems: New Paradigms for the
Human Sciences. Berlin: Walter de Gruyter.
Anderson Myrdene, Deely John, Krampen Martin, Ransdell Joseph, Sebeok Thomas
A., Uexküll Thure von 1984. A semiotic perspective on the sciences: steps
toward a new paradigm. Semiotica 52(1/2), 7-47.
Chalmers Alan 1998. Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks. Tartu:
Ilmamaa.
Hofstadter Douglas R. 1980. Gödel, Escher, Bach: An Eternal Golden
Braid. New York: Vintage Books.
Kauffman Stuart A. 2000. Investigations. Oxford Univ Press.
Maturana, H. R. and F. Varela 1980. Autopoiesis and Cognition: the
Realization of the Living. D. Reidel Publishing Company.
McIntyre Roland 1987. Husserl and Frege. Journal of
Philosophy 84: 528-535.
Meien S. 1987. Mõistmise printsiip. Eesti Loodus 30(1): 45-48, (2):
117-122, (3): 184-188, (4): 259-263.
Merleau-Ponty M. 1981 [1962]. Phenomenology of Perception. London:
Routledge.
Näpinen Leo 2002. Prigogine's program
for the remaking of traditional physics and the resulting conclusions for
understanding social problems. Trames 6(2)
Pattee H.H. 1997. The Physics of Symbols and The Evolution of Semiotic
Controls.
Popper Karl 2000. Historitsismi viletsus. Tallinn: Olion.
Prigogine Ilja, Stengers Isabelle 1984. Order out of Chaos: Man's New
Dialogue with Nature. Toronto: Bantam.
Loenguteemad
1. Tõsikindla teadmise saamise viisid.
2. Loodusteaduslik metodoloogia.
3. Laiendatud (semiootiline) metodoloogia ja loodusteaduslik metodoloogia kui selle
erijuht.
4. Seaduspärade liigitus. Korrastatuse päritolu süsteemides.
5. Prigogine'i vaated teadusele. Mittelineaarne dünaamika ja aeg.
6. Autopoees. Humberto Maturana, Heinz von Förster. Teist järku
küberneetilised süsteemid.
7. Fenomenoloogia. Husserli panus metodoloogiasse ja semiootikasse.
Merleau-Ponty.
8. Peirce'i vaated teadusele.
9. Cassirer ja semiootiliste vormide uurimine.
10. Kommunikatsiooni fenomeni päritolu.
Loodusteadusliku metodoloogia sobimatuse põhjused kommunikatiivsete
süsteemide korral.
11. Semiootilise metodoloogia alused.
Unikaalsete sisemaailmadega süsteemid ja nende uurimine.
Üldise kommunikatsiooniteaduse, antropoloogia, kognitiivteaduste ja
semiootika vahekorrad.
Viiteid
Frege
Husserl; vt ka
see
Merleau-Ponty
S. Nirenburg & V. Raskin Philosophy of Linguistics [raamatu täielik
esitus vt. siin]
Peirce
[väike ülevaade]
Sonesson
(integral linguistics)
Robert M. Young (mind, brain,
adaptation)